Nüüd on jama majas

Nüüd on ikka jama majas. Ma ei teagi, mis teha. Kas Marek maha jätta? 

Mu kosilane tuli täna uuesti poest läbi ja ulatus mulle paberil oma telefoninumbri.  "Noh kui sa peaks tahtma mõne meeldiva inimesega rääkida," ütles ta.  Ma naeratasin kohmetult. "Jaa, jaa," lisas härra Trond (nagu ma paberilt ta nimeks lugesin), "ma räägin täiesti tõsiselt. Helista mulle!"

Ma oleksin tahtnud kõva häälega naerma hakata ja öelda, et kulla mees, see siin on Eesti disaini pood ja jah, ma olen küll ka Eestis valmistatud, kuid see ei tähenda, et ma siin poes ise müügiks olen. Härra Trond tundus just nii aga arvavat. 

Aga mida teha kui ma nii vastupandamatu olen?  Oled sa abielus või lapsega, see ei paistnud mu kosilast väga häirivat. 

                    

Aga päriselt, mida vastata kui ei taha inimest solvata? Mulle on õpetatud, et endast vanemaid tuleb austada ja see härrasmees on minust ikka PALJU vanem. 

"Nojah, ma räägin tõsiselt, helista," jätkas härra Trond. "Siis vaatame, kuidas me mõned miljonid koos ära saame raisata."

Oh jah. Eks rahaga saab ikka kõik ära osta. Parim pick-up line üldse. Sest just ühe VANA Norra mehe miljonitest olen ma terve elu unistanud.