Wednesday, May 13, 2015

Ilusatest asjadest, mis kedagi ei huvita


Ma olin kogu selle tohuvapohu keskel unustanud, et tahtsin täna tegelikult rääkida ilusatest asjadest. 
Siis mõtlesin ma, et kellele ma seda ikka kirjutan, et keda see huvitab. 
Peale seda kui ma olin end telefonis Marekile tühjaks nutnud, jalutanud (jälle) Maihaugenis, vaadanud Britt Ida muretut ja rõõmsat kilkamist (terve tee Maihaugenisse jorises ta omaette laulda), mõtlesin ma järele, kellele ja miks ma blogi üldse pean ning pidama hakkasin ning otsustasin kirjutada nendest ilusatest asjadest, mis mind viimaste päevade juures on nii imestama pannud ning rõõmustanud, pannud tundma piiritut (ema)armastust, kuid natuke ka koduigatsust (selles viimases on ilmselt süüdi see, et 17.mai on lähenemas ja ma ei tea, kas Marekil on võimalik siia tulla). 

Britt Ida on tegelikult olnud suhteliselt ideaallaps (mäletate, et ma varem nimetasin teda väikeseks deemonlapseks?). Ühel öösel ärkasin ma selle peale, et keegi ronis mulle kaissu. Seda ei olnud varem juhtunud. Mõmmi kaenlas puges ta mulle teki alla, ütles "tuttu" ja jäi mulle kaissu magama. See oli nii tore tunne.
Järgmisel hommikul ärkas ta kell viis, tõi mulle voodisee mähkme ja palus püksid ära vahetada. See pani mind mõtlema, kuna on minu beebist saanud laps, suhteliselt adekvaatne LAPS. Ma vahetasin ta mähkmed ja palusin teda: "Lase palun emmel veel magada!" Loomulikult ma ei uskunud, et ta seda teeb, kuid kaks tundi (!!!)hiljem ärkasin ma selle peale, et ta oma voodis laulma hakkas. Saate te aru, Britt Ida oli uuesti magama läinud ja magas kella seitsmeni. Ma olin hämmingus.
Täna hommikul kell viis ronis ta mulle jälle kaissu, Mõmmi ikka kaenlas ja jällegi magasime me veel tunnikese. 
Need on olnud sellised hetked, kus kõik halb ununeb. Sellised uued hetked ja uued arengud. Britt Idast on saamas laps. Päris väike inimene. See on nii paganama armas. 



Ma usun, et täna oli mu elu üks raskemaid päevi. Ma oleksin nii väga tahtnud joosta Systembolagetisse ja osta suur pudel punast veini, kuid see tundus kuidagi vale. Mulle tundub, et mured ei upu, vaid on õppinud ujuma. 
Niisiis otsustasin ma hoopis jalutama minna, me oleksime ka Maihaugeni muuseumi läinud, kuid see suleti täna kell neli. Selle asemel läksime me kõige armsamasse pannkoogikohvikusse. See kõik aitas muremõtteid peletada ja oma mõtteid selgena hoida. 
Ma lubasin Marekile, et püüan keskenduda nendele rõõmsatele hetkedele, mis elul pakkuda on. Hetkel on see küll nii paganama raske, kuid ma püüan.
 

Homme saame me jälle jalutada, sest Norras on JÄLLE vaba päev. See tähendab sisuliselt seda, et kogu töötegemine ja asjaajamine venib esmaspäeva (kõik, kel võimalus on, võtavad ka reede vabaks ja need, kes seda teha ei saa, need teevad niikuinii sellisel reedel tööd kuni lõunani ehk siis kella 11-ni). 
Ma mõistan nüüd, miks Britt oskas mulle Maihaugenis IGAST majast rääkida. Varsti oskan mina ka,, sest vabadel päevadel ei oska ma muud teha kui seal muuseumis jalutada, lugeda majade juures olevaid silte ja eks ta nii külge jääbki. Kui te mulle siia ühel päeval külla tulete, siis ma võin teile kõike tutvustada. 

Mul oli nii hea meel kui ma sain õhtul kõne ühelt Eesti lasteriiete tootjalt, kes plaanib koos ühe teise tootjaga  juunikuus mulle siia külla tulla. See oli nii ütlemata armas.


13 comments:

  1. Üks soovitus: ära meest liiga palju oma nutuga koorma, tal on kindlasti endalgi raske sinust ja lapsest lahus olla.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sellest sain ma täna juba aru, kui raske ka temal tegelikult on.

      Delete
  2. Oh jaa need maikuu vabad päevad - see on terve aasta kõige vabade päevade rohkem kuu nii Taanis kui Norras. See on kuu, kus on tunne, et nad on eriliselt religioossed, sest et enamus pühasid on Jeesusega seotud. Noh ja Norras siis 17 mai.
    Asjad lahenevad ja arenevad. Pane iga läbitud ja veel läbimist vajav samm suurelt ja selgelt kirja. Ning mis on ühele poole saanud, tõmba punase joonega läbi. Kuu lõpuks on pilt ikka väga kena, olen selles kindel!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma imestan, et palju see Jeesus taevast üles ja alla jõudis käia. Küll on ülestõusmispüha, küll on allatulemisepüha, küll on taevasolemisepüha, muudkui üles ja alla. Jube tüütu.
      See nädal on pühad (pmst tänasest teisipäevani) ja 23-24 JÄLLE pühad. Ikka see va Jeesus käis kusagil - taevasse või sealt alla:D

      Delete
    2. Täpselt minu mõte :) Kuulsin just sõbrannalt, et Rootsis ka homme vaba päev, kuna Jeesus läks taevasse.. ma küsisin, et kas ta seda siis ülestõusmispühadel ei teinud? :D

      Delete
  3. Eveliis, mul täpselt samadmötted, et küll Ta ikka jöuab alla tulla ja töusta. Saksamaal ka punane päev ja mitte midagi ei toimu. Linn oli juba täna välja surnud.

    ReplyDelete
  4. Käis ehk muru niitmas. Kevadel ju nii kiirelt kasvab, et kogu aeg vaja üle lasta. Nii on.

    ReplyDelete
  5. kas ta 1 kord ei tõusnud mitte lihtsalt surnust üles? siis kondas mööda maad ja alles siis läks taevasse?

    ReplyDelete
    Replies
    1. No Norra vabade päevade järgi otsustades käis ta ikka mitmeid kordi edasi-tagasi:D

      Delete
  6. Vuhkides Eestis ka nädalavahetuseti hullumeelses hoos tööd teha, oleks vahelduseks päris mõnus kui keegi tõuseks või tuleks alla :))

    Aga muus osas, mina olen eesmärgiks seadnud selle, et elada tuleb nii, et endal on südames hea tunne. Ning sellisel juhul mind väga ei kõigutagi kui keegi mind valetajaks või petuskeemi arendajaks peab. Paneb vaid korraks õlgu kehitama ja silmi imestusest rullima.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, eks puhkus kulub ära:) Esimesel nädalavahetusel olin siin pahane, et miks keegi mulle ei vasta, eestlasena oleme me ju 24/7 harjunud tööd tegema, täna istun ja ootan kuni pühad üle lähevad. Mis mul ikka muud teha:)

      Muus osas on mu sõbrad mulle sama öelnud, et ei tohiks lasta end sellistest juttudest kõigutada. Ma püüan:)

      Delete
  7. Pai sulle ja Idakesele!

    ReplyDelete