Wednesday, May 13, 2015

Minu petuskeem


Mind on viimasel ajal süüdistatud nii paljudes asjades, millest ma ei oleks osanud undki näha. Ma ei saa veel osasid teemasid kommenteerida ja seetõttu on inimestel hetkel vaba voli mõelda ja kirjutada igasugu asju. Ma luban, et kirjutan sellest  nö oma mätta vaatevinklist kui on õige aeg. 

Küll aga teeb mulle nii metsikult haiget, et mind alatuks petturiks nimetatakse. Petturiks, kes mõtles välja kavala petuskeemi, kuidas inimestelt raha välja pressida, et nende rahade eest Norra kolida ja peale selle varastas paljaks ka Diibi. Ma ei tea, mis inimesed need on, kes niimoodi mõtlevad. Ma ei tea, miks inimesed niimoodi mõtlevad. Ma ei tuleks selliste asjade pealegi. Olgu, ma pean tunnistama, et nEST avamine sattus tõesti halba aega, kogu selle laimukampaania keskele, aga ma ei saa sinna midagi parata. Ma hakkasin selle projekti peale mõtlema eelmise aasta sügisel, ma teadsin, et märtsis lõppeb mu emapalk ja suure tõenäosusega ei taha (ei saa) ma endisele tööle tagasi minna. Tänu Britt Idale olen ma õppinud tundma nii palju uusi asju (sealhulgas ka Eesti disaini läbi Eesti tootjate lasteriiete) ning mul tekkis mõte, miks mitte ühendada oma huvid ja teadmised ekspordist ning teha ise midagi. Midagi vahvat, millest võiks kasu olla ka teistele. Ja täpselt nii sündiski nEST mõte, mis teoks on saamas nüüd mais.

Kui ma olin seda projekti ka erinevatele disaneritele tutvustanud ja saanud nende heakskiidu, hakkasin ma edasi tegutsema. Ettevõtluse alustamine Norras ei ole odav, ma proovisin toetust saada EASist ja mujalt, kahjuks EAS selliseid projekte ei toeta. Keegi soovitas mul Hooandjasse kirjutada. Nii ka tehtud sai. Mulle on ette heidetud, et ma hakkasin kerjama raha eraettevõtluse jaoks. KUI ma oleksin teadnud, et Hooandjasse ei tohi selliseid projekte saata, siis ma ei oleks seda mitte kunagi teinud. Ma tegin selle projekti valmis Hooandja meeskonnaga, kes pidasid seda suurepäraseks ideeks. Nemad aitasid mul välja valida kingitusi ja nemad andsid mulle nõu, kõik sai kirja pandud eelarve järgi (minulikult olid seal mõned vead, aga ei midagi hullu). 
Tõsi, ma mõtlesin ehk esimese hooga liiga suurelt ja pop-up poe mõtet poleks ma üldse pidanud kirja panema, aga see kõik on tagantjärele tarkus. Mul tekkis võimalus Oslo asemel avada pood Lillehammeris, kus kulud on kordi madalamad. Ma otsustasin võtta selle riski ja teha pood siia, mitte pealinna. Seega, et ühtäkki oli poe avamiseks vaja poole vähem raha, ei ole petuskeemi algus, vaid asjade ümbermängimine nii nagu tundus õigem. See info sai ülesse ka Hooandjasse. 
Mul ei olnud plaanis inimestelt raha välja petta, vaid ma lootsin, et inimestele meeldib see mõte, et üheskoos teha Eesti asjadele välismaal väike pesa. Võib-olla ma sõnastasin projekti valesti, aga ka seda ei saa hetkel enam muuta. Ma ei arvanud, et keegi oleks pidanud nö annetama 1000 eurot ja saama vastu vaid paari kõrvarõngaid ja õhtusöögi. Ma ei saa panna kirja, et mul ei ole midagi selle vastu kui keegi tahab osanikuks saada, selleks oli auhind sõnastatud teisiti. Kõik oleks olnud läbirääkimiste küsimus. 

Hooandjas projekt ei õnnestunud. Kuigi ma pean ütlema, et ma olen siiralt tänulik selle eest kui paljud tegelikult projekti siiski toetasid. Miks ma ei küsinudki Hooandjas kohe nii väikest summat? Kui mu esialgne plaan oli avada 160m2 pood Oslo kesklinnas, siis sellel ei tundunud mõtet. Praegu näen ma asju teisiti, aga jällegi tagantjärele tarkus. 

Kust siis siiski tulid rahad, mille eest poodi avada saab. Kui mul endal ei olnud raha ja teistelt ka seda kokku kerjatud ei saanud? 
Ma rääkisin oma säästudest, mis samuti inimesed vihale ajas, sest kui mul on nii palju sääste, miks ma siis seda raha mujale ei kasuta. Ma ei tea, kas oleks olnud õigem öelda, et minu säästud on minu koondamise hüvitis. Alates aprillist olen ma sissetulekuta ja minu ainsad säästud olid mu koondamise raha. Raha, mis oligi mõeldud perele igaks juhuks. Tagavaraks. Ma otsustasin riskida ja need rahad ära kasutada Norra tulekuks. Sellest on juba arvestusväärne summa ära kulunud sõidu ja nipet-näpet asjade peale. Ma hoian väga kokku, et saaks paar kuud Eestis ära maksta oma igakuised maksed ja et siin hakkama saada kuni mul tekib uus sissetulek. See ei ole lihtne, aga hakkama saab inimene igas olukorras. Tuleb lihtsalt rohkem pingutada ja mõelda. 

Aga aktsiakapitali sissemaks? Ma olen ka varem maininud, et sellega toetab mind üks Lillehammeri ettevõtja. Tema teeb aktsiakapitali sissemakse. Kui sellist pakkumist ei oleks tulnud, siis oleksin ma projekti pooleli jätnud. Ma ei oleks julgenud riskida. 
Minu oma kontol on kuus eurot ja kuuskümmend senti, krediitkaardil mõnisada eurot ning rahakotis 120 norra krooni. Selle rahaga pean ma hakkama saama. See on minu isiklik raha. 
Ettevõtte konto on midagi muud. 

Kohe jõuab minuni esimene kaubasaadetis. Kust tuleb siis raha tolli- ja käibemaksuks? Kõik need vahvad tootjad, kes on julgenud nESTiga liituda on omalt poolt andnud panuse, kuidas maksud esimene kord ära maksta. See ei ole petuskeem. See kõik on väga lihtne ja läbinähtav. 
Kõigile, kellel on olnud küsimusi selle kohta, olen ma püüdnud asju selgitada nii hästi kui oskan. Kuna need inimesed ei tunne mind isiklikult, vaid usaldavad mind, siis igasugu kahtluse hajutamiseks olen ma ka teinud meile grupi, kus on olemas ülevaade kõikidest asjaajamistest ja kuludest. Nii et keegi ei pea kahtlustama, et olen selle müstilise käibemaksu (ja tekstiili pealt tollimaksu) tasumise tasumise "lollikeste" petmiseks välja mõelnud. Käibemaksu ma (ilmselt) tagas ei saa esimene kord, sest ajutise organisatsiooninumbriga ei ole see (väidetavalt) võimalik. Seega ka siin ei ole mingit petuskeemi, kuidas teiste kulul rikastuda.
Kui kellelegi on kogemust ajutise organisatsiooninumbriga kaupade deklareerimisel, andke mulle teada. Kui kedagi huvitavad Norra tolliseadused, siis toll.no lehel on ka inglise keeles kõik väga kenasti kirjas. 

Edasi kuulsin ma, et see on kahtlane, et asjad hetkel ligadi-logadi, et äkki ma ikka ei tunnegi Norrat ja teen kõiki asju hoopis esimest korda. Norras käivadki asjad niimoodi "ligadi-logadi" ka siis kui te tunnete enda arvates kõiki nüansse ja seadusi ja nõudmisi. Kõik võtab aega, õike kontrollitakse üle, kõige jaoks on vaja lisadokumente, kõike on vaja oodata. Ma võiksin vabalt kirjutada blogisse, et täna viisime dokumendid panka ja ootame vastust, siis nädala pärast kirjutada, et kõik on korras. Ma võiksin selle vahejutu rääkimata jätta, aga minu meelest on see naljakas. See on Norra eripära.

Muidugi on asju, mis on ka minu jaoks uued. Näiteks ei teadnud ma, et Norras on vastu võetud "hvitvaskingsloven" (musta raha vastu seadus) ja seetõttu peavad pangad tegema oma klientidele taustauuringu ENNE kui nad saavad arveldusarve avada. Seetõttu pean ma ka saatma oma Eesti pangast soovituskirja. Ma ei olnud sellisest asjast tõesti varem kuulnud. 
Samuti ei teadnud ma, et mul on vaja pangakonto avamiseks väljavõtet Rahvastikuregistrist või et elukoha registreerimiseks pean ma ka minema politseisse id-kontrolli. Ma elasin viimati elamisloaga Norras aastal 1997-1998, aastatel 1999-2000 oli mul olemas Norra aadress ja mul ei olnud vaja nende formaalsustega tegeleda. Edaspidi olen ma Norras viibinud korraga vähem kui 180 päeva. Siis kehtivad teised reeglid. Praegu ma ei tea kui palju ma aastast Norras viibin, ma pean siin kohal olema nii palju kui vaja, et pood käima saaks, et müüja teaks, mida rääkida, et ta tunneks tooteid, et ma ise õpiks tundma turgu ja inimeste ostukäitumist. Selleks, et siin läbi lüüa, pean ma ka turgu tundma. Ja nii soovitati mul dokumentidesse kirja panna, et viibin Norras rohkem kui 180 päeva. 

Ma tean Norra seadusi ja nõudeid, kuid ma ei ole kaks aastat siin asju ajanud, igaks juhuks küsin ma paljudelt inimestelt üle, kuidas asjad käivad. Nende vastused on naljakad. Sellest ma ka kirjutan. Kas te teate, et näiteks ettevõtlusameti juht ei tea, kas linnas on poe avamiseks vaja mingeid eraldi lubasid. Ta ütleb vaid, et guugelda. 
Kui ma Norrat ei tunneks ja poleks siinse bürokraatiaga 75% ulatuses tuttav, siis ma ei tuleks selle pealegi, et oma ettevõte just siia teha. Miks siia, kus vahel on veel ka toll, mis asjad keerulisemaks teeb? 
Ma lihtsalt tahtsin oma blogis kirjeldada, kuidas asjad nii naljakalt venivad, omavahel seotud on ja igalt poolt tuleb lisainfot, mis tihti on väga erinev. Kui teie tahaksite pangakontot avada, mida te esimese asjana teeksite? Läheksite panka? Nii tegin ka mina. Aga ma ei osanud arvata, et selleks pean ma enne tegema avalduse netis, siis minema Maksuametisse et tõestada oma norra id-numbrit, siis politseisse, et saada kinnitus elamisloa kohta, siis Rahvastikuregistrisse ja siis saatma soovituskirja oma pangast. Viimati avasin ma pangakonto Norras 2006.aastal. See ei tee minust petturit. 
On asju, millega ma tõepoolest ei osanud arvestada, kuid ma ei osanud uneski näha, et nendest kirjutamine võiks inimesed panna minust mõtlema kui petise. 

Ja lõpuks ma küsingi, kas ma tõepoolest jätan nii nahhaalse petturi mulje, et samal ajal kui ma inimestel nahka üle kõrvade tõmban, pean ma selle kohta avalikku blogi. Ma hoiaks madalat profiili ja tegusteks vaikselt, mitte ei räägiks asjadest. Ja ausõna kui ma oleks nii tark, et petuskeeme välja mõelda või kellegi rahasid varastada, siis ma ei oleks oma pelgupaigaks valinud Norrat. Ma oleks valinud selleks mõne Lõuna-Ameerika saare. 

Ma tean, et ei peaks oma aega ja energiat raiskama sellele, et selgitada. Need, kes usuvad ja teavad, ei vaja selgitust ja teistele ei loe see selgitus midagi, nad ilmselt loevad siit ikka välja ridade vahele peidetud petuskeemi. Aga ma pidin selgitama. Kas teid on kunagi petturiks nimetatud ja teid laimatud? Ei ole. Siis te ei tea, mis tunne see on. Mina nüüd tean. Mulle teeb nii haiget, et inimesed niimoodi isegi mõelda oskavad, sellise jutu levitamine on hoopis midagi muud. Midagi millest ma aru ei saa. 





PS: Kõik, kes te jagate, Facebookis Arbeiteri postitust alatu pettuse kohta, kas te olete sada protsenti kindlad, et teil on kõik faktid teada? Et see on kõik ikka tõsi? Mõelge enne jagamist sellele palun.







31 comments:

  1. Ma ei tea, midagi peab kusagil valesti olema, kui kogu aeg on Sinu ümber nii palju alatut laimu ja valet ja intriige ja klatši ja kõmu. Ma ei tea mitte ühtegi teist inimest, kelle ümber selline tsirkus käiks ja oleks lakkamatult nii palju pahatahtlikke inimesi. Püüa see põhjus leida kusagilt, muidu kogu see negatiivne energia ja pidev vajadus ennast õigustada sööb Su ära lõpuks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei suuda seda põhjust leida, ma ei tea, millest see tuleb.

      Delete
    2. Üks mu kursaõde kirjutas just midagi, mis võib olla ongi põhjuseks. Ilmselt on kõigi elus täpselt sama palju laimu, valet, intriige, klatši ja kõmu - kui ma kuulan kasvõi oma tuttavate jutte tülidest elukaaslastega, endiste elukaaslastega, naabritega, tööandjatega, äripartneritega, siis nii see tundub. Ainus erinevus on see, et mina kirjutan sellest ja olen silma all, sellest ka mulje, et vaid minuga juhtub.

      Delete
    3. Ei, kõigi eludes päris kindlasti midagi sellist ei toimu! Ja see ei tähenda, et kõik need teised vaikselt kusagil kivi all elaks. Mina ei tunne lähedalt ühtegi täisealist inimest, kelle elus selline möll käiks.

      Delete
  2. Nope Eveliis, ma arvan lihtsalt, et võib-olla annad sa just välja liigselt infot. Võib-olla on etem, kui asjatad neid asju ajades üsna vaikselt, kuni poe avamise aeg on käes ja siis saad teatada, et "hurraaa! - ära tegime!" Ning kogu asjaga kaasaskäiv frustratsiooni vaid lähedastega jagades ning vajalikke detaile teiste asjaga seotutele edastades.

    Sest et kes ei ole selliste asjadega varem tegelenud, need ei tea, miks see või teine asi nii või naa on. Samuti ei taheta seda siis eriti ka uskuda. Ning kolmandaks tundub sul olevat isiklik "fänniklubi", kes igast sinu lausest tahab kihvadega kohe kinni haarata ning sellega asja veel hullemaks teeb.

    Tegelikkuses põrkume me kõik erinevaid projekte luues takistuste otsa. Sinul seal on see Norra absurd, teistel jälle Eesti absurd. Kolmandatel Soome oma. Aga need, kes elavad aastaid ja aastaid rahulikku 9-17 rutiinis ja teenivad neid, kes tegelevad samasuguste absurdide lahendamisega, luues töökohti, vahel ebaõnnestudes, vahel õnnestudes - need rutiiniinimesed ei oska end askeldajate kingadesse panna. Ei tahagi seda teha. Mis on ok. Ok seni, kui neile neid kingi jalga ei hakata panema ja seda kasvõi läbi isikliku elu blogimise.

    On täiesti mõttetu oma samme ja tegemisi kellelegi põhjendama hakata. Eriti neile, kes nagunii ei loe neid põhjendusi läbi või kui loeb siis vaid selleks, et uut õli tulle saaks loopida. Sul pole vaja end kaitsta, põhjendada, selgitada. Tee oma asja ning näita aegajalt tulemusi - sest et neid viimaseid tahavadki inimesed näha ja siis pole enam millegi kallal närida ka :)

    Suured kallid sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei tea, mulle tundus, et mu blogi ongi selline aus kirjeldus (mõningate liialduste ja musta huumoriga) ühe ettevõtja, naise, ema, abikaasa elust, seepärast ka need Norra kirjeldused ja minu hobi. Ma ei tea, miks seda käivad lugemas inimesed, kelle teetassike see ei ole, ma ei tea, mida ma nendele inimestele teinud olen, et mind materdada. Ilmselt selleks, et näha kas ärritun, sest siis on nende päev korda läinud.

      Tulemusi on aga igasuguseid, mõnikord on ka läbikukkumine tulemus. Kirjutada tuleks nii negatiivsetest kui positiivsetest asjadest:)

      Delete
    2. Kirjuta ikka edasi - kõigest! Ma olen ka ettevõtja võõral maal ja mu elu on koguaeg nagu mingi absurditeater - ma arvasin pikka aega, et ainult minul juhtuvad pidevalt mingisugused äpardused ja asjalood lähevad segaseks või viltu, aga su blogi lugedes olen aru saama hakanud, et alustava väikeettevõtja elu ongi nagu silmad kinni mägironimine, isegi siis, kui sul on võimalus olnud enne oma ronimisteekond kaardistada, tulevad ikka ette täiesti ootamatud takistused. Väikeettevõtjate gaalaüritustelt nendest ei räägita, sest kes ikka tahab kogu seda kammajaad meenutada. Ja kuigi meie reaalsused on täietsi teised, siis ma väga tänan sind, et sa kirjeldad kõiki neid furstreerivaid momente mitte ainult ei raporteeri kordaminekuid - neid näevad nagunii kõik!

      Delete
  3. Eveliis, ole tugev ja pea vastu (lihtne öelda-ma tean)...palju rohkem on neid, kes Sind toetavad!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kindlasti pean, rasked hetked on mööduvad, aga õelate inimeste kibestumine jääb:)

      Delete
  4. Laim on ikka rohkem Diibi ümber.
    Kuidas sellega lood, kas tõesti müüakse inventari juba?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, aga sellesse kistakse nüüd ka nEST.

      Delete
  5. Mina olen lihtsalt Sinu blogi lugeja. Ei ela isegi Eestis, pole kunagi Diibis käinud (kui nüüd suvel Eestisse tulen, siis käin ära). Mind paneb ka imestama, kuidas pea üle ühe postituse võib lugeda kuidas kõik Sind kiusavad, alatult laimavad, süüdistavad ja kuidas Sa selle all kannatad. Mul tekib ka küsimus, et mis värk on? Kes need inimesed on, kelle läbi Sa kogu aeg kannatad? Kuidas Sa oled suutnud enda ümber nii palju vastikuid inimesi koguda, kes Sulle pidevalt halba soovivad? Võõrad ju ometi lambist mingi x inimese kohta laimu levitama ei hakka? Sa ei ole ju mingi kuulsus, kelle kallal pidevalt lõugu lõksutada? Äkki puhud lihtsalt ise asjad suuremaks kui need tegelikult on?
    Aga see, et Sa kirjutad Norra asjaajamisest on väga põnev lugemine. Sarnased seigad meenuvad Taani ajast. Seal oli asi täpselt sama ajuvaba.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei ütle sugugi et kõik kiusavad, kiusab üks ja see sama seltskond suure tõenäosusega. Ma arvan et ma ei puhu asja suureks kui selline teema tehakse ühe inimese poolt facebooki, see kopitakse perekooli ja siis jagatakse seda - see on avalik laimamine. Kui õige aeg käes, siis ma räägin ausalt ja otse, millest see alguse sai.

      Ja kui tänu sellistele postitustele hakatakse mulle ette heitma et olen ka Norra tulnud selleks, et inimeste raha varastada/ära kasutada, siis see teeb ju nii haiget kui ka kahju.

      Delete
    2. Aa, okei, lugesin ka nüüd seda Arbeiteri postitust. Mnjah. Asjassepuutumatule inimesele tundub see loomulikult tõsi, mis ta kirjutab. Miks peaks ta sellist asja kokku valetama ja laimama? Ja pealegi, tõsi see on, et Eesti (ja mitte ainult Eesti vaid enamuse riikide) restoranimaastik on kelme ja maksupettureid täis. Viimaste päevade sündmused näivad tema juttu ka kinnitavat (firma müük mingile suva tüübile jne).
      Samas, olles Sinu blogi lugeja ja Sind selle kaudu tundma õppides, ei tahaks jälle seda juttu uskuda. Ei saa ju olla, et inimene oma päevi blogisse valede kirjutamisega sisustab.
      Suure tõenäosusega ajavad mõlemad osapooled omameelest just seda õiget asja ja mõlemad on midagi väga valesti teinud. Muidu ju sellist probleemi poleks.
      Ja ajastuselt on kogu see värk kuidagi väga napakalt välja kukkunud. Just sel ajal kui Diibis suured raha ja kaadri jamad, oled Sina Norras uut äri avamas. Ma ise küll ei usu, et see Sul mingi skeemitamine on, sest Nestiga seoses ei liigugi arvatavasti mingeid selliseid summasid, mille pärast tasuks nö pead tulle pista.
      Igatahes ootan huviga, millega see kõik lõppeb. Ise loodan, et Su Norra äri jooksma hakkab, sest see on tore mõte ja ärihuvide taga ikkagi üllas ja hea idee :) Ja see on väga oluline :)

      Delete
    3. Sul on täiesti õigus, mõlemad on eksinud. Mina tean, kus vead olid ja mis valesti läks, ebaausaks ei saa mind sellel põhjusel aga kuidagi nimetada. Ma ei kutsuks ka töötajaid oma lapse sünnipäevale, kui ma ei oleks neist lugu pidanud. Ma pidanud neid oma sõpradeks, lausa osakeseks perekonnast. Seetõttu teevad mulle sellised sõnad just eriti haiget.

      Ühes olen ma aga temaga küll 100% sama meelt - restorane TULEKS rohkem kontrollida, et ei oleks musta palka ja et kõik töötaksid 100% ühistel alustel. Vastasel juhul juhtubki nii, et ühed lõpetavad tegevuse, teised "müüvad" ettevõtteid ja sõidavad Lexusega.

      Delete
    4. ma võin öelda nii palju, et sel ajal kui mina pidasin inimesi oma sõpradeks ja perekonnaks (http://diipkunstiinimene.blogspot.no/2014/10/olla-veel-laps-ja-lipata-lompides.html), käis minu selja taga juba hoopis teine mäng. S

      Delete
  6. Minul on väga kurb lugeda, kui lühinägelikud inimesed on..see, et Eestis on kogu asjaajamine lihtne, kiire ja enamasti elektrooniline, ei tähenda, et kogu maailmas asjad niimoodi käivad. Ma ise elan Saksmaal, ei ole ettevõtja, vaid täisti tavaline üliõpilane ja ma vahel hoian kätega peast kinni ja mõtlen, et MIKS ja MILLE JAOKS on seda kõike vaja. Ma võiksin pikalt kirjutada sellest, kui mitu korda mulle toetuse saamiseks "ei" öeldi, kui mitme ametiasutuse vahet ma jooksma pidin, kuidas MITTE KEEGI ei teadnud, kas ma üldse toetust saama peaksin, kuidas ma ISE pidin seadusest paragraafe otsima ja neile ette näitama ja nad ikka vaatasid ja vangutasid pead ja ütlesi, et okei..prooovime siis..aga garantiid ei ole. Ooteajaks oli 8-12 nädalat. Internetis sai küll avalduse täita, AGA see oli ka kõik-see avaldus tuli välja printida, allkirjastada ja postiga saata. Lisaks veel kõik muud dokumendid, tõendid, tõlked jne paberid..Vastus tuli ka postiga. Ma hakkasin augusti algusest nende asjadega tegelema ja septembri lõpuks olid mul kõik dokumendid olemas ja avaldus sisse antud.
    Ja see ei ole mitte mingi erand. Siin lihtsalt käivadki asjad teisiti. Ühe klikiga internetis ei tee mitte midagi.

    Minu meelest on see, mida Sa teed väga vahva ja siiralt loodan, et kõik hakkab ühel hetkel toimima!

    Tugevaid närve!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täna sain ma siiski pangakonto, et aktsiakapital sisse maksta, nii et asjad liiguvad. Ei hakka mainima, et homme on püha, mis tähendab et suure tõenäosusega edasi ei liigu asjad enne esmaspäeva:)
      Aga vähemalt liiguvad.

      Eile öeldi mulle pangas, et kui tahan ettevõtte kontot avada pean tegema enne isikliku konto. Täna sain hoopis vastupidist infot. Kuigi mul on üheaegselt sisse juba antud mõlema konto taotlused:)

      Delete
  7. Kallis Eveliis,
    Sa ju ikka tead seda ütlemist- tähtsad asjad on need, millest räägitakse ning räägitakse vaid tähtsatest asjadest. Ning haiget saavad meile teha vaid need, millest ja kellest me hoolime.
    Sa tead oma südames, et teed õiget asja.
    Ma tean, et seda on kergem öelda, kui teha, aga Sa lihtsalt pead olema paksema nahaga ja vähem lugema ja kuulama. Mõtle- poliitikud, näitlejad, lauljad... elavad pidevalt sellise kadeda kriitikalaviini all. Nad läheksid hulluks, kui võtaksid kõike südamesse. Sa lihtsalt ei tohi hoolida sellest, mida arvavad- mõtlevad-ütlevad Sinu jaoks ebaolulised inimesed.

    Sa oled väga tore, siiras ja avatud inimene. Ning ma tõeliselt imetlen Sinu aktiivsust ning ettevõtlikust. Usu, minusuguseid on rohkem. Aga meie ei hängi sotsiaalmeedias ja jätame oma arvamused pigem ütlemata.

    Blokeeri lehed, mida Sa ilmtingimata külastama ei pea. Ära loe kommentaare ja ära kuula kuulujutte. Asjad kas õnnestuvad, või on neist midagi õppida. Ja see, et jagad oma õppetunde meiega, on imeline. Tänan!
    See on Sinu elu. see, mida Sa teed on õige ja vajalik. Ükskõik, mida keegi arvab.
    Usu, kõik läheb hästi.
    Luban Sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sul on täiesti õigus ja eks see nahk on üsna paksuks kasvanud, aga näed natuke ikka oli seda õrna kohta veel alles ja just sinna selline petuskeemi kriitika pugeski.

      Delete
  8. Kuidas kommenteerid A. Arbeiteri eilsest postitust?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei saa seda hetkel kommenteerida, teen seda mõne aja pärast.

      Delete
  9. See peaks olema ka põhihariduse pooleli jätnud inimeselegi selge, et kes soovib petturlusega tegeleda, ei vali selleks disainerrõivaid ega käsitööd. Petturluseks, raha väljameelitamiseks ja muuks inetuseks on minu meelest palju tõhusamaid-kiiremaid mooduseid/petuskeeme. Ja pettur ei afišeeri oma igat tegemist avalikult. Teie täägite oma edusammusedt julgelt. Imestan taas, kui palju on inimestel vaba aega teiste rahakotti piilumiseks. Igatahes on Hooandja mulle Nesti toetuse üle kandnud.

    ReplyDelete
  10. Ütlen ausalt, ei usu ka mina, et nEstiga miski sahkermahker käiks.
    Küll aga tundub see Diibi teema kahtlane, tühja kohapealt ikka sellist romaani kokku ei kirjutaks nii ühelt kui teiseltpoolt.
    Aga kas Diip läheb siis kinni või ei?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tühja koha pealt ei ole see romaan tõesti, küll aga moonutatud faktidega

      Delete
    2. Kõige olulisem fakt - kas inimesed said oma palga või ei saanud?
      Kui ei saanud, siis on neid juba alt veetud. Milleks seda salata?

      Delete
  11. Eveliis! Sattusin kunagi kogemata Sinu blogile ja jäingi lugema - Sa lihtsalt tundud nii sümpaatne inimene olevat! Olen ise kahe lapse ema, üks 5 aastane ja teine aastane, olen kohe-kohe kõrgkooli lõpetamas, teen tööd kodust ja üldse toimetan palju. Seepärast müts maha Su ees - et väikse lapse kõrvalt julged suuri asju ette võtta!
    nEST'i suhtes ma ei usu küll Sinust midagi halba. Neid Norra jutte on tegelikult väga vahva lugeda! Täiesti absurdikomöödia!
    Ja Diip'i suhtes ma ei usu ka midagi halba.. Aga see on kuidagi nii ülesse keeratud teema, et nüüd juba tekib sportlik huvi, et mis seal toimub ja miks keegi Arbeiter laimu levitab (otsisin ka FBst selle ülesse ja lugesin) ja ta ise veel nii ennastõigustavalt kirjutab, et tõesti.. ootan huviga, mida Sul vastuseks on öelda. Igatahes hoian Sulle pöidlaid ja soovin vastupidamist! Usu mind, Sinusse uskuvaid inimesi on palju rohkem, kui neid teisi...

    ReplyDelete
  12. Tore, et said oma endise tööandjaga kokkuleppele ja said veel ka koondamisrahad, mida saad nüüd oma uutes ettevõtmistes kasutada. Varem vist plaanisid sinna tagasi tööle minna, kuigi see oleks mõlemale poolele närvesööv olnud. Nii et vähemalt see asi lahenes positiivselt ja aitab sind elus edasi. Soovin edu ja sihikindlust.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ma olen neile väga tänulik selle eest!

      Delete
  13. No kui sa juba petuskeemidega tegeled siis järgmisel korral võiksid näiteks kinnisvara või ehitusäri püsti panna. Näiteks Norras müüa olematuid maatükke või miskit, on lihtsam. Saad kiiremini ja lihtsamini rikkaks ;)


    Aga tegelikult, edu sulle! Loodan, et kõik läheb hästi ja juba paari kuu pärast saad tagasi vaadata ja öelda, et "kurat raske oli aga hakkama sain!“

    ReplyDelete
  14. Keegi siin eespool ütles, et ei tunne kedagi, kelle elus käiks selline möll nagu sinul. Ma võin öelda sama. Olen ise ka ettevõtja ja päris ausalt - ma ei julgeks iial endale valida partneriks inimest, kellega on seotud niipalju intriige. Ma pean blogi ka ja ka minu ettevõtmises on päevi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt - on olnud ärilisi ämbrisse astumisi. Aga kas neist kõigist peaks kirjutama? Päris kindlasti mitte. Oluline on see, milline kuvand sinust lõpuks kokku tuleb. Usaldusväärsus on äri alus.

    ReplyDelete