Thursday, May 14, 2015

Ma sain täna kaks kirja.


Üks neist tundus nii uskumatu, et hakkasin nutma. Seal oli muuhulgas kirjas: “Mingeid vastuteeneid või kingitusi ma ei oota. Mõtlen siin pigem kuidas ma oma Lillehammeri võrgustikku ära kasutades Sulle veel abiks saaks olla... Poodi saadan niikuinii kõik:)»

Ka teine kiri tundus nii uskumatu, et hakkasin nutma. Seal oli muuhulgas kirjas: «Ma luban sulle, et su norra poekene ei lähe juba eos käima, kuna kohalikud kaotavad igasuguse usalduse, peale artiklit mida mu tuttav norrakas kirjutab teie tegemistest. Kas on selge?»


                                  Selle tsitaadi, mis mu sõbranna mulle kunagi saatis, prindin ma aga suurelt välja ja panen seinale: 
"It is not the critic who counts; not the man who points out how the strong man stumbles, or where the doer of deeds could have done them better. The credit belongs to the man who is actually in the arena, whose face is marred by dust and sweat and blood; who strives valiantly; who errs, who comes short again and again, because there is no effort without error and shortcoming; but who does actually strive to do the deeds; who knows great enthusiasms, the great devotions; who spends himself in a worthy cause; who at the best knows in the end the triumph of high achievement, and who at the worst, if he fails, at least fails while daring greatly, so that his place shall never be with those cold and timid souls who neither know victory nor defeat" Theodore Roosevelt,1910

20 comments:

  1. Kõik halb, mida sulle tehakse, jõuab ükskord nende inimesteni tagasi. Üks asi on olla vihane mingisuguste omavaheliste asjade pärast...teine asi on ajada kiusu ning hävitada inimest vaimselt ja füüsiliselt (eriti veel väljaspool varasema tüli põhjuseid). See on ülim kurjus, mis sellises inimeses peitub ja sellisest inimesest on isegi kahju.
    Sinule aga jaksu ja jõudu sest.. "Everything in life is temporary. So if things are going good, enjoy it because it won't last forever. And if things are going bad, don't worry. It can't last forever either."

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen "anonùùmse" kommentaariga tàiesti nòus: "Üks asi on olla vihane mingisuguste omavaheliste asjade pärast...teine asi on ajada kiusu ning hävitada inimest vaimselt ja füüsiliselt (eriti veel väljaspool varasema tüli põhjuseid)".
      Edu Eveliis - kes saavad sinust aru saavad seda niikuinii ja igasugustele pòmmpeadele vòidki seletama jààda ja nemad usuvad ikka et sa hàmad/varjad/vassid/valetad... - sinu seletused ei aita, neil on vaja meditsiinilist abi :) Sùdamest soovin et sind peale mòòna tabaks nùùd tòusuperiood ja toetajad saaks sinu huvitavatest seiklustest blogi vahendusel osa

      Delete
  2. Mul on tegelikult kahju inimestest, kes ei suuda oma elu muud moodi realiseerida, kui teiste kohta halba kirjutades, neid pidevalt kritiseerides ja ähvardades. Ja samal ajal tekitavad sellised kibestunud ussid minus vastikust, sest mitte kunagi sa ei tea, kes ja kus ta on, enne kui sa oled juba kõrvetada saanud. Ja ise ei saa nad kahjuks kunagi aru, kui palju kahju nad iseendale ja end ümbritsevatele inimestele niimoodi teevad. Häbi võiks olla, aga isegi kui on, nad ei tunne seda.

    Ole tugev ja jätkuvalt edu selle Norra bürokraatia kadalipuga.

    ReplyDelete
  3. Misasja? ehk seletad seda viimast kirja täpsemalt? tundub absurdne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ma hetkel täpsemalt ei saa seletada kahjuks.

      Delete
  4. Ma lihtsalt loen ja imestan. Mis õigusega need inimesed lihtsalt selliseid asju ütlevad/teevad? Minumeelest sa võiksid need inimesed siia nimepidi üles panna, las siis juba kõik saavad teada, kellega tegu on. Mitte kellelgi ei ole õigus kellegi elu niimoodi rikkuda.
    Sulle aga soovin kõike head. Soovin, et saad oma poekese tööle ja las need inimesed söövad oma sõnu.

    ReplyDelete
  5. See on huvitav, kuidas inimesed ei mõista, et teisele jalga taha pannes kukuvad nad ka ise. Näiteks, kui sa oled talle võlgu ja ta siis kõik su tulevased projektid sellepärast vihaga nässu keerab - siis ei ole ju tal endal ka enam mingit võimalust võlga tagasi saada. Kui aga panna õlad kokku, saaks mõlemad pooled palju õnnelikumaks.
    Aga tead Eveliis, kurjus ei võida kunagi. seda näeme ajaloost ja seda näeme enda ümber koguaeg. Jah, see teeb palju kahju ning põhjustab palju pisaraid, kuid lõpuks on just õel inimene see, kes kolinal veega alla läheb.

    Ole tubli, vajadusel koondame kõik oma sõbrad norrakad vastu kirjutama :D Ega ta ainus, pole, kellel Norras sõber on haha :D Ah mis, kirjutame ise, me oleme sammu võrra ees, osates ISE norra keelt, võimelised ISE midagi ära tegema, selle asemel et mingite tuttavate kaudu seljatagant löömas käia.

    ReplyDelete
  6. Tõesti on kurb lugeda, et keegi võiks niivõrd pahatahtlik olla. Aga Eveliis, kas Sa pole mõelnud, et ehk oleks tark idee võimalikult kiiresti selgitada omapoolset versiooni juhtunust? Praegu panevad tõesti inimesed Diibi ja nESTi ühte patta (emotsioonide ülekandmiseks nimetatakse seda vist), ja kõik põhineb ainult tollel õnnetul FB postitusel. Kirjuta, kuidas asjalood tegelikult olid ning ma olen kindel, et asi vaibub!!

    Palju jaksu Sulle! Kui Lillehammerisse satun, astun läbi Su poest :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Muidugi olen ja seda ma ka teen, nii pea kui see võimalik on.

      Delete
    2. Üldse mitte paha pärast, ent suure tõenäosusega rahustaks ka see, kui sa selgitaksid, miks sa kohe selgitusi jagada ei saa.

      Ühtlasi, kas oskad öelda, mis Diibist saab? Mina pidin sinna sõbrannaga brunchile minema juuni alguses (tema sünnipäev), kas Diip on veel lahti, on seal siis lihtsalt uued omanikud?

      Delete
    3. Mul ei ole lihtne vait olla ja mitte vastata, kuid ma ei ole vait selle pärast et tahaksin hämada või vassida, vaid selle pärast, et ma ei soovi lisaprobleeme enne kui olemasolevad lahenduse saanud. Palun kannatlikkust ja tegelikult ka pimesi mitte ühe poole uskumist, kui olen oma selgituse andnud, siis saate otsustada kumb valemini käitus (eksinud on mõlemad pooled).

      Diip on suletud, kuid mingeid varasid sealt keegi oma rikastumise eesmärgil pole ei välja viinud ega plaaninud viia. See on kõige pesuehtsam laim.

      Delete
  7. Eveliis, pea vastu - ja kui abi on vaja millegagi, siis anna teada.

    ReplyDelete
  8. Negatiivne reklaam on ka reklaam. ;) Ühesõnaga sellest artiklist võib sündida isegi rohkem kasu kui kahju, nii et võtagi seda tasuta reklaamina. :)

    ReplyDelete
  9. Restoraniärist rääkides. Kõik, kes kunagi on selles valdkonnas ettevõtjana tegutsenud mõistavad, millest räägin. Kirjeldada avalikult, miks restoranil tekkisid majanduslikud raskused, miks tekkisid häired töötajatega kokkulepitud töötasude väljamaksmisel või võlgnevused tarnijatele, see avameelsus võrduks kui enesetapp ettevõtjana. Pealegi kasutatakse sellist siirast pihtimust ära kõigi poolt, kellega on tekkinud konflikt mistahes pinnal.

    Mõistan, et emotsionaalsel tasandil tahaks kõigile selgitada, et ma pole mölakas. Ratsionaalsel tasandil tuleks aga sellest hoiduda.

    Edu Sulle, Eveliis.

    ReplyDelete
  10. http://foorum.perekool.ee/teema/diip-joudis-perekoolis-ennustatud-lopule/

    Ehk kommenteerid mis restost siis lõpuks sai? :O

    ReplyDelete
    Replies
    1. Diip on suletud, nii palju saigi. Ma ei vaiki selle pärast, et mul oleks midagi varjata. Ma kirjutan pikema postituse ja toon ka välja faktid, restoraniärist üldse, mitte ei hakka esimese emotsiooni ajel vastama.

      Delete
  11. Kas tegelikult on ka olemas nii õelaid inimesi? ? ? See ei ole isegi kurb vaid lihtsalt halenaljakas - aga eks nad pole veel tundnud mis karma on. Pea vastu, võibolla ei tasukski üldse neid kirju avada ja lugeda, perekooli jms foorumeid ka mitte. Ja miks peaksid sa kogu aeg midagi seletama ja õigustama, kelle asi see on peale sinu enda? Ma soovitaks pigem teha oma asja, unustada see blogi ka mõneks ajaks, rahuneda, nautida ja võtta asju päev korraga. Ma ei tunne sind isiklikult aga kui näeks, siis a) kallistaks ja b) õpetaks veidi pohhusimi ehk kuidas teha nii, et sul oleks "i don't give a damn!" ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ühinen eelmise arvamusega. Mul viimasel ajal natuke sarnane seis (ma ei pea blogi, aga loen meelsasti), kus ilmselgelt kadedusest, mingi lugude väljamõtlemine ja ussitamine. Algul ka püüdsin selgitada ja õigustada ja mida kõike teha, aga see valas vaid õli tulle ja sõna hakkasid võtma ka täiesti suvalised ja sopp, mis mulle selga sadas, läks aina paksemaks. Kui lõpetasin oma selgitused, sest kasu neist ju ei olnud, vaibus kõik. Mind nagu ei oleks enam olemaski mustajate jaoks. Eks nad leidsid kellegi teise (võib-olla oled see nüüd sina, kelle kallale tormati :)). Usu, karma on olemas ja küllap see oma ringe teeb.

      Delete