Mul on ikka veel sünnipäev ja üllatused

Eile oli jälle üks selline tore päev, mis ootamatult kujunes jälle mu sünnipäevaks. Või noh nii poolenisti ootamatult.
Janeki emaga oli meil kokku lepitud, et niisama kodus passimise asemel läheme me seekord kohvikusse.
Ühtäkki helises aga telefon (mida ma otseloomulikult vastu ei viitsinud võtta) ja mõni minut hiljem helises ka Janeki telefon - Ussipesa hoovil seisid neli ootamatut külalist Lõuna osariigist. Täiesti lihtsalt niimoodi heast peast otsustasid nemad mind sünnipäeva puhul üllatada ja Tartust spetsiaalselt kohale sõita.
Selliste üllatuste peale oskab küll ainult Heily tulla:)

(Ma jätan vahele selle osa, kuidas ma üritasin skeemi välja nuputada, et kahte kohta korraga jõuda - et Janek viib mind tagasi koju, saab ühtlasi ka auto remondist kätte, sest lõpuks ometi andis endast märku ka autoparandaja, et siis tuleb Janek tagasi linna, võtab ema peale või et me lepime kokku homse kohviku ja  ja siis...ja siis veel nii ja siis veel naa...)

Õnneks tuli jälle kord appi Janeki kaine mõistus ja kõige lihtsama ning loogilisema plaanina otsustasime me kõik koos kohvikusse minna (ning auto veel remonti jätta - on teine seal kaks nädalat juba seisnud, mis see üks päev veel ikka muudab).

Kui ma siiani olen rääkinud, et kingid pole mu jaoks üldse olulised, et mulle pigem meeldib kinke ise teha, kui neid saada, siis nüüd ütlen ma vaid "milline jama!". Mulle meeldib kingitusi saada! Sest vaadake ise seda imearmast pilti, mis ma Janeki emalt kingiks sain. Kingi teeb veel eriti armsaks ja väärtuslikuks selle taust: pildi on kunagi ammu (ammu enne minu aega)  kudunud Janeki vanaema ning keegi ei saanud pihta, miks ta just sellise tegi, sest nende pere piigad on kõik ikka pruunisilmsed ja tumedapealised olnud. Tundub, et tal olid selgeltnägija võimed sest pildil olevatki just mina "täies hiilguses ja sarmis".
Öelge siis nüüd, et see pole üks armsamaid kingitusi, mida üldse teha saab?

Ega see siis ei olnud veel kõik. Ootamatud külalised Lõuna osariigist tõid mulle uue orhidee(lise), mida isegi minusugune pidavat suutma elus hoida. Eks varsti paistab...kui ma selle suudan ka välja suretada, siis olen ma ilmselt supervõimetega orhideede väljasuretaja. Isegi nii supervõimetega, et ka Janek oma oskustega jääb siinkohal jänni.
PS: Küll on hea, et ma  1001/101 listi punkt 2. ei täpsustanud KUI kaua ma täpselt uut orhideed elus hoidma pean;)

Ja ega siis seegi veel kõik ei olnud.  Lisaks kõigele sai ka mu tagasihoidlik kõrvarõngaste kogu täiendust armsate kõrvarõngaste näol. Need roosa kivikesega baleriinisussid lausa hüüavad minu nime.












Öelge siis nüüd, et see ei olnud lõunaosariiklastest armas?



Ja kokku üks imevahva üllatusi täis laupäev?