Mul on passis sama pilt...

Eile läksin ma oma uuele passile järele. Minu üllatuseks olid Benjamin-Button-kortsud  jäänud kenasti turvaelementide varju ja ma olin peaaegu et oma uue reisidokumendiga rahul. Kuid seda vaid hetkeks.

Me kõik teame seda lugu, kuidas Kivipallur ütles, et "mul on passis sama pilt" ja pakkus siis, et tegu on  Boutros Boutros Ghaliga. Minu passis oli ka sama pilt, mis mulle iga päev peeglist vastu vaatab, aga minu passis ei olnud minu allkiri. Ka ei olnud seda minu ID-kaardil. Minu allkirja asemel oli hoopis tundmatu kõverik. Midagi sellist ei olevat varem juhtunud! No jah, on ka üsna loogiline, et kui kusagil midagi veidrat, eriskummalist või esmakordset juhtub, siis olen ikka mina asjasse seotud:)

***
Veerand tundi hiljem helises mu telefon. Nii kaua, kuni ma selle Tootsi taskut meenutavat kotist üles leidsin, oli kõne juba lõppenud. Kaks sekundit hiljem (ma kusjuures üldse ei liialda) helises Janeki telefon. Sama number. Kui mind kätte ei saadud, helistas Politsei-ja Piirivalve kohe Janekile. Ei olnud mingit pausi, ei mingit "et Pr Prangel ei vastanud, aga otsime siis tema Abikaasa numbri välja", vaid kohe kui üks telefon ei vastanud, helises teine telefon. Kui Janek poleks vastanud, kas nad siis oleks kolme sekundi pärast automaatselt emme numbri valinud? Ja kust nad üldse teadsid, et ma Janekiga koos olen? Skeeri...Someone is watching us.