/.../
Korteris valitses totaalne vaikus. Väga naljakas, mõtlesin
ma, nüüd on ennast ära ka veel peitnud, et ma tõepoolest arvaksin, et olengi
valel päeval tulnud. „Tulge nüüd välja!“ hüüdsin ma, „ma saan juba aru, et ma
jäin hiljaks ja te tahate mulle lihtsalt tagasi teha!“ Peale vaikse itsitamise
minu kõrval ei kostunud kusagilt mujalt ei kippu ega kõppu.
„Ma ju räägin sulle, et kedagi ei ole kodus. Õhtusöök oli
eile,“ jätkas mind vastu võtnud tütarlaps. Ma hakkasin teda juba uskuma. Aga
kas ma tõepoolest sain olla nii rumal, et päevad sassi ajasin.Raputasin pead. See ei saanud võimalik olla, et mina midagi
segamini olin ajanud. Heily ise oli siis mind valel päeval kutsunud. Tütarlaps
raputas pead. Kõik olid kutsutud eilseks. Kaasa arvatud mina.
„Ei,“ raiusin ma
vastu. „Ma olen täiesti kindel, et Heily ise kutsus mind tänaseks!“ Mingil
kummalisel põhjusel oli tütarlaps nii kindel, et mina olin eksinud. Mina olin
ka kindel. Selles, et tema eksis. Me vedasime kihla ja
kibekähku logisin ma end Facebooki sisse, et kontrollida, kuna õhtusöök
tegelikult olema pidi. Nii kurb kui see ka polnud, olin ma juba minut hiljem
kihlveo kaotanud.
Nii kohtusin ma esmakordselt THE Maikiga. Kaotasin talle
vahuveini. Jäin ilma esimesest õhtusöögist.
/.../
PS: Ärge siis unustage "Dinner for Schmucks" TV 3-s sel reedel:)
Väga huvitav meenutus :D see võidetud vahuvein tooks veel paremini mälestused meelde :D
ReplyDeleteSelleks pead sa minuga uuesti kihla vedama. Tõenäosus, et ma jälle kaotan on 50:60:D
ReplyDelete