Ma olen juba mõnda aega püüdnud anda endast kõik, et võita "Parima Sõbranna Auhind".
Niisiis unustan ma juba mitmendat korda näiteks ära oma sõbrannade sünnipäevad. Või noh...tegelikult ei unusta, need meenuvad mulle lihtsalt päev või kaks hiljem.
Nii ka see kord. Ma teadsin hästi, et Proua Roosil on sünnipäev 18. kuupäeval. Tõe huvides tuleb küll tunnistada, et ma ei olnud enam päris kindel, kas see on september või oktoober. Aga mul oli kaval plaan - ikka helistan ja kui selgub, et kuu aega liiga vara helistan, ongi mul põhjus järgmisel kuul uuesti helistada. Sest teada ju on, et liiga tihedalt ma helistama ei kipu. Parim tõestus on ju see kui ma avastasin, et mu sõbranna lapse sai ja ma isegi ei teadnud, et ta lapseootel on.
No vot. Ja nii oligi mul Proua Roosi sünnipäev tegelikult meeles. Aga kõige pealt helistamiseks liiga vara hommikul, siis korraks läks meelest, siis sai telefon tühjaks, siis mõtlesin, et tee peal helistan, siis juba, et võiks ju lausa läbi minna, kuna ma Tartust tulin ja Proua Roosi elukoht koduteele jääb, siis keerasin ma juba teisele teele, siis panin telefoni laadima, siis läks jälle meelest ja tuli uuesti meelde kui oli juba liiga hilja helistamiseks. Uuesti tuli sünnipäev mulle meelde järgmise päeva lõuna ajal.
Ja ma mõtlen. Kas ma tõesti ei ole juba "Parima Sõbranna Auhinda" välja teeninud?
No comments:
Post a Comment