Mida fänsim on kohtumispaik, seda suurem on tõenäosus, et ma jään paduvihma kätte ja jõuan lõpuks sihtpunkti, nähes välja nagu vaene kodutu Ida-Euroopa sugulane.
Ei tasu vist lisada, et otseloomulikult jään ma ka vähemalt pool tundi hiljaks. Kuid see ei ole minu süü, ausalt! Kas mina olen süüdi, et Oslos alati sajab? Et Oslo kesklinn on üles kaevatud? Et GPS hoolimata minu püüdlustest teda eksitada, mind neli korda järjest samasse üleskaevatud tupiktänavasse tagasi viib? Et ma lõpuks vihastan, esimesse sihtpunkti lähedal olevasse parklasse auto õra pargin, jalgsi paduvihmas sihtpunktini liigun ja avastan siis, et parkimise eest sai tasutud vaid nii palju, et heal juhul saaksin kohtumisel 25 minutit olla? Kui ma just ei taha hiljem kojameeste vahelt 100eurost trahvi leida.
Ei saa ju mind kõiges selles süüdistada?
Aga selle eest tean ma nüüd moodust, kuidas Oslo kesklinnas tasuta parkida. Selleks tuleb vaid autosse nähtavale kohale jätta oma visiitkaart tekstiga "kohtumine saatkonnas". Muidugi tuleb kasuks kui mõni saatkond tegelikult ka lähedal on. (Ja noh vähem kahjuks ei tule ka see, kui teil tõepoolest sinna asja on).
Aga fakt on fakt! Tasub proovimist. Julgeid? Anyone?
PS: Ma võiks teinekord ise proovida helistada, et "teate, mul pole küll teie juurde asja, aga tahaks shoppama minna ja ei viitsi parkimise eest väga maksta, ega teil pole ju midagi selle vastu, et ma auto teie juurde pargin justkui oleks meil kohtumine või midagi" . Et testida, et mis mulle selle peale kostetakse või midagi, you know.
No comments:
Post a Comment