Friday, August 12, 2011

Õhtused vestlused


I
Helistasin vanaemale ja sain kohe ta häälest aru, et ta ei ole kindel, kellega ta räägib.
"Kas sa ei tunne ära kellega sa räägid? küsisin ma. "Maria, sina või? Oled või?" küsis vanaema vastu.
Mina: "Issake, milline vanaema, oma lapselast ei tunne ära!"
Vanaema: "Mis? Ei ole Maria või?"
Nii juhtub kui vanaemaga ei ole pikalt rääkinud. Aga kuidas ma talt siis raha küsin kui enne palgapäeva jälle raha otsa saab kui ta mind isegi ära ei tunne:S

II
Helistab ema. "Mis teed?"
Mina: "Vaatame "Tuulepealset maad".
Ema: "Okei, siis ma ei sega sind rohkem."
Mina: "Ei sa ei segagi."
Ema: "Nojah, aga sul pole niikuinii midagi põnevat rääkida ja mul ka ei ole."
Nii juhtub kui telefoniga räägivad kaks igavat inimest.

III
"Tuulepealne maa" sai läbi. Janek, keda ma tema uue töö tõttu näen harvemini kui kuuvarjutust, hakkas end magama sättima.
"Tead, ööd on juba nii pimedad, et ma ei näe enam öösel tubades ringi koperdada," torisesin ma.
Janek: "No aga pane tuli põlema!"
Mina: "Ma ei taha sind äratada."
Janek: "Võta siis taskulamp!"
Nii juhtub kui naine öösiti ei maga ja vaimu kombel toast tuppa koperdab. Taskulambiga oleks ma päris kodukäija valmis.

No comments:

Post a Comment