Svenska spesialiteet

Mida teeb Mutrike, kelle on liiga palju vaba aega? Kui tahtsite pakkuda, et läheb ema ja vanaemaga Rootsi, siis on see tõepoolest õige vastus. Ja kui reisile läheb kolm generatsiooni blonde, siis ei saagi kõik minna nii nagu peaks.
"Kus te olete?" küsib Mutrike telefoni teel emalt. Selle asemel, et vastata lühidalt, KUS nad on, andis ema telefoni edasi vanaemale ja SELLE ASEMEL, et minuga rääkida, rääkisid nad hoopis omavahel.
"Küsi kas siin on esimene tund parkimist tasuta?" karjus ema vanaemale.
"Me oleme siin, kus esimene tund parkimist on tasuta," kordas vanaema läbi telefoni mulle.
"Aga mina küsin ainult, KUS te olete?" küsisin mina uuesti.
"Mitte parkimine pole tasuta, aga sa küsi, kas on tasuta?" kordab ema vanaemale.
"Siin, kus parkimine on tasuta," kordas vanaema läbi telefoni mulle.
"Aga, KUS te olete?" küsin ma uuesti ja kui ma jälle kord kuulen, kuidas ema ja vanaema omavahel edasi jagelevad, annan alla. Lihtsam on püüda neid loogika järgi leida. Veerand tundi hiljem on nad leitud, Rimi parklast. Ja reis võib alata.

Tädi Lolal oli õigus, kui ta laeva kohta paat ütles. Paadil pole suurt midagi teha, kui lõhnapoes lõhnasid proovida ja oodata, kuni rootsi lauas omletti saaks süüa. Omlett jäi ära - sest mingil kummalisel kombel tahetakse selle eest 500 krooni per nägu. Milline idioot maksab laevasööklas 500 krooni õhtusöögi eest? Minu arvates on ka menüü vähemalt viimased 15 aastat muutmata...
Selle asemel olime me hoopis nii idioodid, et otsustasime süüa 140 krooni eest kiirkartuliputru ja 80 krooni eest baguetti, mis oli arvatavasti letis seisnud esimesest merereisist alates... See oli tõesti tark otsus!
Õnneks päästab meid igavlemisest uni ja Rootsi jõuab kohale rutem kui oleks loota osanud. Ja ma jumaldan kõike, mis on seotud Rootsiga. Okei, MITTE KÕIKE. Pigem vaid IKEA'd. Pole korda kui me suudaksime sealt niisama mööda sõita. Nii ka seekord. Olgugi, et me ei leia õiget mahasõitu ja tiirutane juba viimased 20 minutit ühel ja samal E4 teejupil. Me ei anna alla enne kui oleme iKEA'sse jõudnud.
"Kas siit saab Ikkesse?" küsib vanaema, kui järjekordselt ühel ja samal teejupil tagasi oleme. "Ikkesse, ikkesse, " itsitame me vanaema üle. Küll on hea, kui sul on selline vanaema, kes laseb enda üle naerda.
Seekord piirduski shoping vaid IKEAga. Kiirkorras H&M-st läbi jooksmine, et üks allahinnatud kleit osta, ei klassifitseeru shopingu alla, see on pigem mõnitamine. Nii palju allahinnatud asju jäi ju veel poodi. ICA'st polarbröd ja spiskummini ja apelsinmarmeladi ostmine ei lähe ka õige shopingu alla. Kes see ikka enam toidupoes shoppab.

Aga pole hullu...ega's Lola juures ka paha pole. Ma saan üsna palju targemaks.
Näiteks sain ma teada, et minus elab edasi Karlsonite jonn. Ma ei teagi, kas selle üle uhke olla või mitte. Pigem siiski uhke, et kannan edasi suguvõsa-geene. Ja eks selles, et ma kunagi lapsena end keset üht Rootsi parki pikali viskasin, jonnima hakkasin ja enne ei jätnud kui olin saanud veel ühe Barbie, (ja seda iga kord kui Rootsis käime, mulle ikka meelde tuletatakse, kuigi sellest on möödas vähemalt 20 aastat)on vähemalt osaliselt süüdi Karlsoni jonn.
Muideks ka nüüd luges emme mulle enne reisi sõnad peale: reisi teen ma sulle välja, aga see on ka kõik.
"Ma ei tahagi midagi muud," vastasin mina.
"Ma nii igaks juhuks ütlen, kui sa peaks poes jonnima hakkama!"

Ma ei hakanud seekord poes jonnima. Kuigi ei saa öelda, et ma siiski poleks proovinud. Ja natukene mossitanud, et ema siiski ümber mõtles ja mulle kehakreemi ei ostnud. Oleks võinud ju!

Aga hoolimata sellest, et shopata ei saanud ja ema seekord jonnile ei allunud ,oli lõbus. Lola juures on mingil põhjusel alati lõbus. Ma ei kujuta ette, et vanuritega võiks muidu lõbus olla(Vanurid on lõbusad vaid juhul kui nad on kas Vanaema, Tädi Lola või Emme- küll on hea, et tal on puhkus ja ta blogi EI loe hetkel), aga Lola juures on lõbus. Selline teistmoodi lõbus. Istud ja kuulad ja meenutad ja mõtled ja ütled ja oled ja...
Võib-olla Tillukesel Svenil - lapsenäoga kuid mehemõõtu onupojal - ei olnud nii lõbus. Eriti kui talle õhtusöögi kõrvale piima pakuti, samal ajal kui teised veini jõid. Sven arvas, et ta võiks juua longerot, aga Lola teab paremini, mida toidu kõrvale juuakse. Longero pole ju toidukõrvale joomise jook. Pakkuda on kas veini või õlut! Ja kui neid ei joo, siis tuleb juua piima. Kas teie teadsite, et longerot ei sobi toidu kõrvale juua, vaid see passib pärast teleka vaatamise kõrvale? Kui te enne ei teadnud, siis nüüd olete targemad!

Üks huvitav fenomen on selliste reiside juures veel. IGA KORD, kui emmele öelda, et pööra siit paremale, sõidab ta otse või teisele poole. IGA KORD! Kui on võimalik valida vale tee, siis tema valib vale tee. IGA KORD!

Ja siis veel IGA KORD, kui ma olen Janekist eemal ja olen sunnitud temaga telefoni teel suhtlema, läheme me tülli.
"Sa oled iga kord telefoni teel nii ükskõikne," heidab ta mulle alati ette. Aga mina ei ole üskõikne. Mina näitangi hoolivust välja sellega, et ma üleüldse helistab, et küsida , kuidas päev läks ja head ööd soovida. Pikemad telefonijutud mind ei huvita. Ei ole vaja telefoni otsas IGA ÕHTU 10-30 minutit rippuda AINULT selle pärast, et me oleme üksteisest eemal.
"Kas ma tohin nüüd kõne lõpetada, natuke netis olla ja siis magama minna," küsin mina.
"Kas nett on tähtsam, kui minuga telefonis rääkimine?" jonnib teisel pool toru tema.
"Ma lihtsalt tahan natuke netis olla, kirjutada ja siis magama minna," jonnin mina.
"Okei, head ööd!" ütleb teisel pool pahur hääl. Mina ei ütle midagi ja viskan toru ära. Kolm minutit hiljem saan sõnumi:" kas sa häbened teiste kuuldes mulle head ööd soovida ja öelda, et kallis oled?"
Saadan sõnumi vastu. Sõnumite saatmine meeldib mulle veel vähem kui telefoniga rääkimine. Saan sõnumi vastu. Ei pea enam vastu. Helistan ja kuulen teisel pool toru torinat. Seletan veelkord, et ma ei viitsi rääkida 10 minutit vaid põhjusel, et oleme üksteisest eemal. Ei viitsi,aga selleks et Janek ei jonniks hakkan laulma:" head ööd, autod kõik magavad juba, minagi magama jään..." Enne seda olen ma ta peale ka häält tõstnud, nii et lapsenäoga aga mehemõõtu Sven vaatab imelikult, et mis asja... "Ära kunagi võta endale naist!" ütlen talle lihtsalt selgituseks.

Tagasiteel bingot ei mängita. Nett on aeglane. Tegelikult võiks juba kodus olla.
Siis ei pea vähemalt telefoniga rääkima.