Johanna Maria Prangel ei proovigi oma raamatus „Kas see on rumal” olla muud kui päevikukirjutaja. Uinutava teksti elustamiseks on sisse toodud küll kursiivi, küll paksendust ja suuri tähti. Peatükid on pealkirjastatud (tõenäoliselt) tsitaadikogumikest võetud lausetega ja kohe alguses on sõnastatud õnne mõiste. Kui lugejal võib tekkida mulje, et tegemist on lõikava irooniaga, siis tasub põigata korraks autori blogisse, kust vaatab vastu seesama Barbie-roosa maailm, ja ei jäägi muud üle kui õlgu kehitada.
(Sirp, 16.04.2010)
Haha, irooniast ei tea mutrike ilmselgelt midagi, nagu me kõik siin näinud oleme. :D
ReplyDeleteTe olete lihtsalt väga valesti aru saanud, ei mingit irooniat:DDD
ReplyDeleteAga muidu oli ju taitsa sisukas artikkel, ka harrastuskirjaniku tahendus lahti seletatud. Ja sa olid ikkagi ara mainitud teiste kirjanike seas. Seega see hea algus.
ReplyDeleteJust nimelt, kui harrastuskirjanik Johanna Maria Prangel on teiste seas ära mainitud, siis alguseks hea küll:)
ReplyDelete