Norras võib ette tulla mitut sorti kohtumisi. Üks neist on
selline, et sind unustatakse lihtsalt ära. Teine aga on selline, et sind võtab
vastu semulik norrakas, kes naeratab nagu oleks sind aastaid tundnud.
Loomulikult on ta veidike habetunud ja töörõivais, sest ta on ühtaegu nii
omanik, müüja, assistent, ehitaja ja koristaja. Pärast tõsise ja töise töövestluse lõppu
vaatab ta kella ning ütleb otsustavalt: „Nüüd sööme lõunat!“ (Tegelikult teeks ta tõenäoliselt sama ka keset
vestlust kui kellaaeg lõunaajale piisavalt lähedale oleks jõudnud.)
Ta isegi ei küsi, kas sa tahad lõunat süüa. Tema jaoks on
ilmselge, et sel ajal süüakse lõunat. Punkt. Järgmisel hetkel on laud kaetud
kõige ehtsama norra lõunasöögiga. Laual on sai, või, juust, sealhulgas kindlasti
ka pruunjuust, sink ning rekesalat,
krevetisalat, mis vähemalt minu jaoks on norra lõunasöögi sünonüüm. Koos
pruunjuustuga.
Pärast lõunasööki pühib ta käed salvrätti, lausub „Nice
doing bussiness with you“ ja läheb oma
toimetustega edasi. Sellised Norra kohtumised mulle meeldivad. Vahetud ja
lihtsad. Ilma liigse viisakuseta. Ja kõht saab täis. 200nok´i, mis oli mõeldud
lõunasöögi jaoks, jääb alles.
(Ei tea, kas H&M-is on veel aled?)
No comments:
Post a Comment