Wednesday, February 16, 2011

I always say that I've been in a bad mood for maybe 30 years now...


Tuli meelde, et vaatasin nädalavahetusel vanu koduvideosid. Kui suurem osa kaamera ette jäänud inimestest olid rõõmsad ja sõbralikud, siis polnud mitte ühtegi videot, kus mina poleks kasvõi korraks olnud 1)tujukas 2)tige 3)mossis 4)ärritunud 5)nipsakas 6)enesekeskne. Lisaks sellele leidsin endast ühe vana foto. Hr Abikaasa vaatas seda ja ütles, et no näed, "nii tüüpiline sina" - mossis. Ma ei ole selle kriitikaga muidugi nõus, sest kui hästi lähedalt ja pingsalt vaadata, siis on näha, et tegelikult on mu suunurgad sel fotol ülespoole.
Edasi sattusin ma lugema Kalade tähtkujus sündinud naiste iseloomustust ja lahendasin igihalja müsteeriumi pideva väsimuse kohta, mida mulle ette heidetakse. "Nende tervis ja meeleolu sõltuvad kuu faasidest. Täiskuu ajal on väsinud, apaatsed, kurdavad haiguste üle." Selge - järelikult on pidevalt täiskuu, mis mu tuju ja olekut mõjutab! Nii lihtne see oligi!
Aga...huvitav, kas ma peaksin videote vaatamisest, foto leidmisest ja horoskoobi lugemisest tegema kaugeleulatuvaid järeldusi oma iseloomu kohta? Et ma olengi mossis ja nipskas?
Ei usu;)
(horoskoobis oli kirjas ka "pehme ja järeleandliku iseloomuga")

9 comments:

  1. B.Furman "Kunagi ei ole hilja saada õnnelik lapsepõlv" Raamat aitab näha minevikku pigem jõuallikana kui raskuste põhjustajana, äratab lootusi, teeb tuju heaks ning kinnitab, et keegi ei pea olema oma mineviku vang. Vanematele tuleb andestada nende eksimused.
    Et siis palun andeks ja pakun sulle seda raamatut lugeda (mul olemas) - ehk abiks.

    ReplyDelete
  2. Nähh, minul ei ole sulle etteheiteid. Üldsegi. Ühtegi. Kui siis vaid, et sa mul trennis ei käskinud käia:DDD
    Ja ei hakka ka etteheiteid kunagi olema. Kui siis vaid kui sa jälle arvad, et "teised kardinad oleks ilusamad ja kapp sobiks paremini teise nurka";)

    ReplyDelete
  3. Kuidas sellega on, et ära iial ütle iial - üht-teist juba tuleb :). Ja võib ju ka olla, et sa veel ei näe neid kohti, kus etteheiteid teha, aga võib ka olla, et nii tugev blokk peal, et isegi ei julge mõelda sellest. Ehk üks korralik psühhoteraapia?

    ReplyDelete
  4. Ma loodan, et ma nüüd kellelegi "varba peale ei astu", AGA ma olen ikka mõelnud, et kui mul oleks nii nõudlik ema olnud kui sul, siis ma oleks praeguseks hetkeks juba doktori-kraadi omandanud :D No aga teisest küljest olen ma praeguseks saavutanud kõik ainult tänu sellele, et ma ise olen tahtnud nii (ka oma vead, mida isegi kahetsen, olen ise ära teinud), ainult raisatud ajast on vahel veidi kahju... Ühesõnaga: mõnikord olen ma tundnud puudust emast, kes oleks nõudnud (ehk olen sinu peale kade olnud)!!!

    Heily, vabalt kasvanud laps :P

    ReplyDelete
  5. no ja mina jälle leian, et hoolimata oma jonnakusest ja pirtsakusest ja tänu "nõudlikule keskkonnale" ja võimalikele tehtud "vigadele" olen ma saavutanud paljud eesmärgid ja saavutan ka ülejäänud, mis endale sean! tõsi küll mitte doktorikraadi ja tööd (vähemalt) välisministeeriumis, mida mult võib-olla eeldati/oodati. Liiga isepäine, kunstnikuhing;)

    ReplyDelete
  6. Kuulge tüdrukud, ega emaks olemist tol ajal kusagil väga ei õpetatud - ühed nõudsid, sest neilt oli nõutud, teised nõudsid vähem, kuna neilt ka lastena ehk nii palju ei nõutud. Kui ma saaksin ajas tagasi minna, siis nüüd, kus mu enda teadlikkus on tunduvalt suurem, teeksin paljud asjad tõesti ehk teisiti ja suunaksin oma lapsi teadlikumalt ja rohkem vastavalt nende huvidele, võimetele, ambitsioonidele jms. Siiski olen ma rahul, sest kokkuvõttes ei ole ju tulemus kehv:). Ja kuigi sinul, Heily, on olnud võimalus rohkem n.ö vabalt kasvada, siis omad reeglid kehtisid ju kindlasti ka sulle ja tulemus on samamoodi hea. Järelikult ei ole asi ainult selles kas nõutakse või mitte - oluline on armastus, hoolivus, turvalisus jms. Aga eks te oma laste puhul saate kasutada parimat praktikat.

    ReplyDelete
  7. Olen nõus - armastus ja hoolivus on kõige olulisemad:)

    ReplyDelete
  8. Täiesti nõus! Ja tegelikult on ju oluline see, et saan öelda, et mul oli vahva laspepõlv, tore ema ja perekond, mind ümbritsesid/ümbritsevad imelised ja hoolivad inimesed ja tänasel päeval saan ma öelda, et ma olen jõudnud sinna, kuhu olen tahtnud ja mis kõige tähtsam - ma olen õnnelik!!!
    Ps. Emaks olemist ei saagi õppida, kõige tähtsam on ikka talitada oma südame järgi, usun et siis on ka meie lapsed sama toredad kui meie :D

    ReplyDelete
  9. tahaks nii "like" panna viimasele kommentaarile.

    ReplyDelete