Mul on sellised vaimukad sugulased, kes sünnipäevaõnnitlusteks igasugu huvitavaid vanu asju välja kaevavad. Sel aastal nende seas ka kaart, mille ma oma onule 1997.aastal saatsin. Nagu ise näete, siis ma pidasin teda meeeegavanaks, olgu küll naljaga pooleks, kuid ikkagi vanaks. Mu onu sai aastal 1997 33-aastaseks. Saate aru jah?
Mina sain just 35 ja ei oskaks kuidagi mõelda, et olen vana, ometi pidasin ma 16-aastaselt vanaks 33-aastast. Olgu öeldud, et täna ei tundu mu onu mu jaoks üldse vana, pigem tundub mulle, et me oleme suhteliselt ühevanused. Kuidagi ei tundu vanus üldse mingit rolli mängivat. Mul on sõpru, kes on alla 30 ja sõpru, kes on üle 60. Mulle tundume me kõik ühevanused.
AGA...emme on ikka palju vanem kui mina (mis sellest, et ta on pmst sama vana mu parimate sõbrannadega) ja õde on ikka alles laps (mis sellest, et ta on juba 26),
Kummaline värk kas pole?
Teine asi on välimusega. Nägin täna mingis ajakirjas Rootsi kroonprintsess Victoria pilti ja hüüatasin, jessus kui vanaks tema ka on jäänud. Üldse mitte halvustavalt, vaid kuidagi üllatunult, just nagu inimesed ei vananeks ega muutukski. Ma mõnikord vaatan oma vanu pilte ja imestan, et kas see tõesti olen mina. Mitte muidugi niimoodi minestades, et oi appi, mis juhtunud on, aga no ikka on vanus täitsa oma töö teinud.
Nii et pole midagi imestada kui mind keskealiseks nimetatakse aegajalt. Ma ikka kadestan neid inimesi, kes oskavad kogu aeg laitmatult kaunid olla. Nt Janka Polliani, kes on mu lemmik blogija Norras, minust vanem, kuid näeb minust sada korda noorem välja. Ma tahaks ka osata, aga ma ei oska end ei meikida ega endale soenguid teha. Ma vaatan kadedusega kõiki neid blogijaid, kel juuksed on imeilusasse soengusse seatud. Mina ei oska.
Samas muidugi nagu öeldud ei tunne ma end ka vanana. Mõnikord ma jälle vaatan mammilikult riietuvaid omavanuseid naisi ja mõtlen kahe käega peast kinni hoides - why? Ma ei ütle sugugi, et inimesed peaksid ultramoodsalt riides käima, kuid milleks end enneaegselt vanemaks teha. Ma ei saa kahjuks näiteid tuua, sest ei oleks ilus kellegi teise välimuse kallal ilkuda, aga te saate aru, mida ma mõtlen eksju?
Minust endast rääkides, siis mul on tunne, et ma olen alles viimaste aastatega end leidnud, leidnud selle, kes ma olen ja milline on mu (riietumis)stiil. Ma ei tea, kas sel stiil ka mingi nimi on, kuid ma olen avastanud, milles ma end mugavana tunnen. Ja siis ma mõtlen, et vanus ja välimus ehk polegi oluline? Ka kortsud, tselluliit või "vanainimesepõlved". Ehk ei ole mul ka õigust öelda midagi kellelgi kohta, kes minu jaoks kannab oma vanuse kohta liiga lühikest seelikut või liiga mammilikku kleiti? Võib-olla üks neist tunneb end noore plika ja teine korraliku koduperenaisena, kes peabki emalikult riietuma? Võib-olla nad tunnevad end nendes rollides mugavalt. Nii nagu mina tunnen end mugavalt hetkel.
Nii et pole midagi imestada kui mind keskealiseks nimetatakse aegajalt. Ma ikka kadestan neid inimesi, kes oskavad kogu aeg laitmatult kaunid olla. Nt Janka Polliani, kes on mu lemmik blogija Norras, minust vanem, kuid näeb minust sada korda noorem välja. Ma tahaks ka osata, aga ma ei oska end ei meikida ega endale soenguid teha. Ma vaatan kadedusega kõiki neid blogijaid, kel juuksed on imeilusasse soengusse seatud. Mina ei oska.
Samas muidugi nagu öeldud ei tunne ma end ka vanana. Mõnikord ma jälle vaatan mammilikult riietuvaid omavanuseid naisi ja mõtlen kahe käega peast kinni hoides - why? Ma ei ütle sugugi, et inimesed peaksid ultramoodsalt riides käima, kuid milleks end enneaegselt vanemaks teha. Ma ei saa kahjuks näiteid tuua, sest ei oleks ilus kellegi teise välimuse kallal ilkuda, aga te saate aru, mida ma mõtlen eksju?
Minust endast rääkides, siis mul on tunne, et ma olen alles viimaste aastatega end leidnud, leidnud selle, kes ma olen ja milline on mu (riietumis)stiil. Ma ei tea, kas sel stiil ka mingi nimi on, kuid ma olen avastanud, milles ma end mugavana tunnen. Ja siis ma mõtlen, et vanus ja välimus ehk polegi oluline? Ka kortsud, tselluliit või "vanainimesepõlved". Ehk ei ole mul ka õigust öelda midagi kellelgi kohta, kes minu jaoks kannab oma vanuse kohta liiga lühikest seelikut või liiga mammilikku kleiti? Võib-olla üks neist tunneb end noore plika ja teine korraliku koduperenaisena, kes peabki emalikult riietuma? Võib-olla nad tunnevad end nendes rollides mugavalt. Nii nagu mina tunnen end mugavalt hetkel.
Või siis peaaegu mugavalt, sest ma olen ootamatult juurde võtnud ja ma palun südamest jumalat, et ma rase ei oleks. Eile kui mul süda paha oli, käis mul see õudne mõte peast läbi. Mareki lubasin esimesena maha lüüa kui midagi sellist peaks juhtuma. Ja kui juba ebamugavast rääkida, siis kui on midagi, mida ma enda juures ei salli (palju pole puudu, et ma ütleks vihkan), on olematud kulmud. Prrrr!
Pluus ja püksid: Fretex
Saapad: Viljandi second hand pood
For my birhday this year I got an old birthday card I had send to my uncle many years ago. It said something like I feel sorry for you for being so old. He was 33 then. And although with humor, but I honestly thought he´s old. I was 16.
Couple of days ago I turned 35 and I swear I cannot feel I am old at all. I haven't even thought about the number. And you know what? Today I feel my uncle is not old either, we are almost the same age for me. I have friends under 30 and over 60 - I feel we all are same age.
With exception that I still think my mom is much older than me (although she is not older than my best friends) and my sister is much younger, just a baby (although she's 26).
Strange, right?
And then there's looks. I saw photo of Crown Princess Victoria in a magazine today and thought gosh, she's looks old. Not in a bad way at all, more like surprised that even princesses get older. When I look at my old photos sometimes I think is it really me on them. I don't faint when I look at myself in the mirror, but I see that years have done their job with my face and body. No wonder, people sometimes say I am middleaged.
I envy all the bloggers who always look fresh and young, like my favorite in Norway - Janka Polliani. Older than me, but looks thousend times younger. I would like to look like that, but I cannot do my make up and I cannot style my hair, that's why I envy them. My hair is 99,9% of times in a "Little-My-Bun" and that's the style.
In the other hand I feel that I have just found my style, the clothes I like and feel comfortable in. I am satisfied with the way I look. Well, almost. If I could change something, I would love someone to do my eyebrows. I hate the almost non-existing brows. And the few extra kilos bother me. Not tn the way I feel fat, but I am scared what if I am pregnant. I would kill my husband!
What did I want to say? I think it actually does not matter how old you are or how you look. The most important thing is to feel comfortable. So next time I want to critizise someone for wearing to short skirt or is dressed to "soccer mom", I will try to think twice. Maybe they feel good the way they look?
Ma usun, et paljuski sõltub välimus geenidest. No kindlasti ei tule nooruslikule välimusele kasuks suitsetamine vms, aga näiteks mina olen 37 ja mulle ei pakuta naljalt üle 28 ja vaeva ma selleks ei näe. Söön, mis maitseb, trenni teha eriti ei viitsi jne. Lihtsalt loteriivõit heade geenide näol.
ReplyDelete