Friday, April 1, 2016

Jah, muinasjutt sai läbi


Eile, kui siis selguski, et auto on otsad andnud (mis laias laastus tähendab, et me ei saa metsast kuidagi liikuma, sest sinna ei käi väga ühistransporti), naersin ma, et noh nüüd enam küll enam hullemaks minna ei saa. Selgus, et elu kuulas pealt ja võttis väljakutse vastu.


Mul oli tänaseks 1.aprilliks isegi jube vaimukas (vähemalt enda arvates) petupostitus valmis kirjutatud, aga kui ma siis õhtul vaimselt kokku varisesin, Marekit teadlikult provotseerisin , olin kaotanud täiesti kontrolli oma käitumise ja mõtete üle ning kui me siis veidi hiljem (pool)rahulikult arutasime, kuidas edasi minna, ei tundunud pilapostitus enam sugugi vaimukas. Võib-olla järgmisel aastal.

Nagu te olete aru saanud, siis ma ei kirjuta Marekist blogis juba mõnda aega, ega ka Mr.Poppinsist. Põhjus selleks on üsna argine. Me oleme küll püüdnud ja proovinud, kuid rahamured ja üksteisest eemal olek on meid viinud sellesse punkti, kus me oleme üksteise kõri kallal nagu kass ja koer (või siis nagu keegi ütles siin ühe postituse all, et kass ja koer saavad läbi, aga nemad mehega mitte) ning süüdistame teineteist.  Ida pärast oleme me püüdnud suhet toimima saada uuesti, kuid ausalt öeldes, on Ida näinud vaid tülitsevaid ja stressis vanemaid. See ei ole ka tema suhtes aus. Niisiis jõudsime me eile õhtul ühisele arusaamisele, et meie teed lähevad kahjuks lahku. Nii on kõigile parem. Ma olen seda päeva kartnud (ja eks see on ka üks depressiooni põhjuseid) ja nüüd on see päev käes. Meie abielu jõudis kesta kaheksa ja pool aastat. Ma usun, et ta oleks kauem kestnud kui ei oleks eelmise aasta sündmusi juhtunud, ja eks ma muidugi teeks palju asju praegu teisiti, kuid tagant järele targutamine ei aita. Meie muinasjutt sai läbi.  Jäävad ilusad mälestused. 


Samamoodi saab otsa poe muinasjutt. Ma püüdsin, ma tõesti püüdsin, kuid kuna poe avamine sattus väga halvale perioodile, siis ei ole mul olnud aega endaga tegeleda. Mu depressioon on süvenenud, kuid ma ei ole saanud seda ravida. Tänu eilsele kokkukukkumisele sain ma aru, et pean esmalt tegelema iseendaga. Et mul aga ei ole kedagi võtta, kes sel ajal poega tegeleks ja ma ei saa lihtsalt panna poe uksele silti "suletud kuuks ajaks haiguse tõttu" (iroonilisel kombel on mu naaberpoe uksel just selline silt, sest poe omanik suri haiguse tõttu) ning eeldada, et kuu aja pärast kliendid uuesti poe ukse taga järjekorras on. 

Ning et ikka allakäik oleks täiuslik, siis otsustasin ma, et mulle aitab kannataks olemisest, paljud suhted on niikuinii segased,siis tuleb ka üks ebameeldiv tee ette võtta. Nii nagu oleksin kohe pidanud. Võib-olla oleks ka see lahutusest päästnud, ma ei tea, aga ma tean, kuhu paljud minu närvid jäid.

Mis ja kust meist edasi saab, seda ma veel ei tea. See on ka üks põhjusi, miks Ussipesa välja üürime. 
Vot sulle siis aprilli nalja. Ei tasu elule väljakutseid esitada. 


Kommenteerimisel palun mõistvat suhtumist. 


28 comments:

  1. Uskumatult kurb... Tundusite vaatamata raskustele väga tugeva ja toimiva paarina...Väga loodan, et see otsus ei ole lõplik ja pöördub veel positiivseks.
    Olles ise tarvitanud antidepressante, julgen neid soovitada raskes olukorras. Ise kukkusin musta auku peale lähedase surma ja kannatasin asjata 3 aastat enne kui julgesin hakata AD võtma. AD ei lahenda probleeme, aga aitab säilitada kainet mõistust ja emotsioone kontrolli all hoida. Otsi endale hea psühhiaater.
    Kas Norrast ei leiaks poodi asendajat, kes teeniks vähemalt oma palga tagasi, et ei peaks poodi sulgema?
    Ja palun ära loe Perekooli, Sul ei ole vaja kägude õelaid kommentaare!

    ReplyDelete
  2. Ärge andke alla. Minge paarinõustamisse, las see pood jäägu, kus see ja teine, müüge hoopis Ussipesa maha (kui sellega saab rahamuresid vähendada) ja kolige Eestis pisemale (üüri)pinnale, alustage algusest. Te ei ole läbikukkunud, te olete läbipõlenud.

    ReplyDelete
  3. Nii kahju! Minu vanaema alati utleb, et kiskuma ikka peab aga lahkuminek on kull allaandmine

    ReplyDelete
  4. Ma väga palun, et see ikkagi oleks aprillinaljapostitus. Toetan Liivi soovitusi.

    ReplyDelete
  5. Ma ei hakka sulle kirjutama, kui kahju mul on, sest haletsemine on viimane, mida vajad. Ütlen sulle paari sõnaga, et mul on sinusse usku ja tean, et kunagi (see kunagi on küll määramatu..) oled peajagu kõrgemal kui praegu. Sa oled särava ja noorusliku hingega naine. Kallistused saadan ikkagi!

    ReplyDelete
  6. Ei!!!!! Ma loodan,et see siiski on aprillinali, sest kuigi me ei tunne üksteist olen ma su blogi lugenud juba aastaid ning ma olen nüüd kurb... Te tundute nii siirad ja ausad inimesed, et kuidas küll elu nii sitaseid kodaraid teile loobib... Pere mõistes on eri riikides olek väga raske ja saan aru, et teil on suured rahalised raskused, et need tuleks ühiselt koos elades ikka ületada, sest eraldi on see liiga suur koorem just emotsionaalselt... Oeh ma ei oska miskit öelda ega miski ju aitaski nii keerulises olukorras. Ma lihtsalt soovin, et kõik probleemid lahenevad nagu võluväel, et ees on ootamas palju positiivseid üllatusi ja et sina ületad oma deemonid ning särad taas. Kui mul oleks palju raha, siis tead ma annaks selle teile, sest vot nii ma hetkel tunnen, et te saaks koos puhata ja uuesti ühist leida. Kalli ja ps. Mõtetel on jõud, proovi negatiivsust eemal hoida,sest muidu sa tõmbad seda on enda ümber!

    ReplyDelete
  7. Nice try...vot ei usu! ;)

    ReplyDelete
  8. p*rsse see pood, p*rsse tänitajad, p*rsse kõik muu - kolige kuhuiganes, kõige odavamasse üürikorterisse terves vabariigis, aga tehke seda kolmekesi koos! ükski suhe ei pea sellistele katsumustele vastu pidama, sest sometimes love just ain't enough ja see on okei! te saate kõik korda teha, ma olen selles kindel ja veel enam olen ma kindel, et see on seda väärt ja see on ainus, mis loeb. ja kui see on aprillinali, siis sa oled eriline nõmedik, aga ma loodan ikkagi, et on. :D

    ReplyDelete
  9. Mõistvat suhtumist? Anna andeks, aga üks tervemõistuslik inimene ei teeks sellistel teemadel nalja!

    Ma siiralt loodan, et sa ise vähemalt mõistad praegu, kui tobeda "naljaga" sa hakkama said.

    ReplyDelete
  10. Ma nüüd siiralt loodan, et see on aprillinali... Igaks juhuks läksin FBsse ka vaatama, mis seal toimub. Kui sa poe kinni paneks, siis ju Snapchati ei läheks? ... AGA kui see jutt on siiski tõsi, siis ühinen Miiu kommentaariga.

    ReplyDelete
  11. ja mis siis homme saab? kirjutad rõõmsa postituse, et NALIIIIIIIIIIII! TÜNG!!!!!!!!!!!! Olete ikka kergeusklikud!!! jne?

    ma arvan, et on asju, millega tasuks naljatleda ja asju, millega ei tasuks. see siin on ilmselge piiri ületamine.

    kas sa teeks nalja nt sellega, et Idal on raske haigus? vaevalt. kui ise räägid, et soovidel on komme täide minna, siis ma leian, et sellistest asjadest kirjutamine ei ole mitte vähem kahtlane.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mu meelest on kohatu selliseid asju võrrelda. Muidugi on teemasid, millega ei naljatada, kuid kui oled aru saanud, siis see siin on keskmisest avameelsem blogi, nii muredest kui rõõmudest. Kas ma viimasel ajal olen läbi blogi väga rõõmsa pildi endast jätnud?

      Delete
  12. Sinu idee avada Norras Eesti disaini pood on olnud viimaste aastate kõige ägedam idee, mis näitab, et kõik on võimalik, kui ise tahta! Sa oled mind inspireerinud. Poe avamiseks ma ei ole võimeline, aga võib olla millekski väiksemaks ... :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on hea meel, et ma olen suutnud kedagi inspireerida. Võib-olla oleks ka õigem olnud poest ja sellega kaasnevatest muredest ja rõõmudest kirjutada, et anda aimu, mida sellise idee teoks tegemine endaga kaasa tõi/toob, aga arg olin:)

      Delete
    2. Paar postitust tagasi vastasid ühele kommentaarile, et pood on kasvamas ja ilma loogilise põhjuseta oleks kurb sellest loobuda. Valetasid? Pigem ikka aprillinali.

      Delete
    3. Võib-olla ma mõne aja pärast räägin poest ka pikemalt eraldi postituses

      Delete
  13. Ma ikkagi arvan, et see on aprillinali.

    ReplyDelete
  14. Ilmselt 1.aprill

    ReplyDelete
  15. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  16. Kustutasin oma pika kommi ära, sest läksin ilmselgelt aprillinalja õnge :p

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kahju et ära kustutasid enne kui jõudsin vastata. See oli üks ääretult inspireeriv ja motiveeriv kommentaar. Igal juhul aitäh sulle selle päikesekiire eest;)

      Delete
  17. Mina olen ka sinu pikaaegne lugeja! Imetlen sind ja sinu pere väga. Ma ei taha kommenteerida tehtud otsust või et kas see on nali või mitte, aga ma tahaks sinuga jagada midagi, mis mind mõtlema pani ning mis viimasel ajal ikka ja jälle kusagilt ette on tulnud. Ka mina kannatan depressiooni ja jõuetuse all, ei oska pöörduda teraapiasse ("et mis ma seal ikka räägin jne"), küll aga pani mind mõtlema Teadliku Muutumise Kunst (oli ka põhjalik positiivses vaates tehtud klipp Pealtnägijas). Ma ei ole esoteeriline inimene ega mõista neid ökošmöko-ravin-ise-haiguseid-klooriga inimesi, kuid selles on midagi. Ja ma kavatsen seda proovida, sest ma ei taha oma tugeva melanhoolsuse ja depressiooni tõttu oma mehest ja kodust ilma jääda. Tundub, et selle "kunsti" abil on võimalik saavutada enesekontrolli ka ebameeldivates olukordades ja/või ebameeldivate inimestega - mis tundub ka sulle hädavajalik olevat. Loodan, et ehk on abi, mingigi lootuskiir.

    ReplyDelete
  18. Aga päriselt? Kirjutadki nüüd homme postituse, et Aprill-aprill! või? Kas sulle päriselt ka kasvõi korra ei tulnud pähe, et selliste asjadega ei peaks nalja tegema?

    ReplyDelete
  19. Kui see on nali, siis see on halvim nali ever, päriselt... Kui see on tõsi, siis on ka minu süda murtud, praegugi (kui ma veel ei tea, kas see on tõsi) on hinges valus, sest abielu ei tundu teema, millega nalja teha!

    ReplyDelete
  20. Ma ei usu et Eveliis valetas, selliste teemadega lihtslat EI tehta nalja, se eoleks nagu ärasõnumine.

    ReplyDelete
  21. Eriti kohatu nali kui see nali. See pole enam must huumor, vaid reaalselt kurja karja kutsumine

    ReplyDelete
  22. Mul käis küll valust jutt läbi. Loodan siiralt, et see on nali. Kus on armastus, on ka lootus.

    ReplyDelete
  23. Nüüd on juba 2. aprill. Võiksid ju avalikustada, kuidas lood päriselt on? Kui ka oli (väga halva) naljaga tegu, tasuks ka sellest teada anda, ses suhtes, et paljud ju tundsid siiralt kaasa ja muretsevad...

    ReplyDelete