Tuesday, October 7, 2014

Nüüd läks kops üle maksa!


Ma olen viimasel ajal lugenud Perekoolist enda kohta igasugu jutte. Esimene kord lasin sealsed kommentaarid endale naha vahele ja sain haiget, kui mulle uute teemadega linke saadeti, lugesin neid juba suhteliselt külma närviga, pidasin küll juba plaani, et teen avalduse, et saada teada, kes mind nii väga armastab, kuid mõtlesin, et mis see mulle ikka annab. Täna aga viskas mul tõesti kopsu üle maksa.

Ma ei saa mingit rahalist kasu* sellest, kui palju mu blogil lugejaid on, see on siiani olnud puhas meelelahutus. Meelelahutus mulle ja ma olen arvanud, et ka lugejatele, keda tõepoolest on aja jooksul päris palju kogunenud. Kui aga minu mured hakkavad kellelegi haiglast rahuldust pakkuma ja need saavad kellelegi meelelahutuseks, siis ma tunnen, et on aeg teha tilluke paus. Küll ma uuesti kirjutama hakkan, ma ei oska ilma kirjutamiseta elada, aga hetkeks võtan ma aja maha. Alustan uuesti kui 1) mured on saanud lahenduse ja ees ootab helge tulevik või 2) me alustame otsast, võib-olla kusagilt mujalt kui Ussipesast. Elu on täis kummalisi keerdkäike, kunagi ei tea, miks millekski hea on. Ilmselt on ka need õelad kommentaarid  millekski vajalikud. Ma veel hetkel ei saa lihtsalt aru milleks.

Teile, armsad sõbrad, tahan ma aga meelde tuletada paari tarka mõtet, tavalistest asjadest ebatavalisel moel. Nii nagu Robert Fulgham need kirja on pannud:

Kõik, mis ma tegelikult pean teadma sellest, kuidas elada ja mida teha ja kuidas olla, omandasin ma lasteaias /.../:

Jaga kõike.
Mängi ausat mängu.
Ära löö inimesi.
Pane asjad tagasi sinna, kust sa nad võtsid.
Korista enda järelt.
Ära võta asju, mis ei kuulu sulle.
Kui oled kellelegi haiget teinud, siis palu andeks.
Pese käsi enne söömist.
Tõmba WC-s vett.
Soojad küpsised ja külm piim on head asjad.
Ela tasakaalustatud elu - iga päev õpi ja mõtle ja joonista ja maali ja laula ja tantsi ja mängi ja tööta natuke.
Tee igal pärastlõunal uinak.
Kui sa lähed välja maailma, siis ole liikluses ettevaatlik, hoia kellegi käest kinni ja hoidu kellegi ligidale.
Märka imesid. Ära unusta väikest seemet lillepotis: juured lähevad allapoole ja taim kasvab ülespoole ja tegelikult ei tea mitte keegi, kuidas või miks, kuid me kõik oleme sellised.
Kuldkalad ja hamstrid ja valged hiired ja isegi väike potilille taim - kõik nad surevad. Ka meie sureme.
Ja siis ära unusta esimest sõna, mille sa selgeks said - tähtsaimat sõna - VAATA.

Võta ükskõik missugune neist teemadest ja ekstrapoleeri see täiskasvanute mõistetesse ja rakenda seda oma pereelus või töös või valitsemises või maailmas ning see kehtib õigesti ja selgelt ja kindlalt /.../
Ja siiski on tõsi, ükskõik kui vana sa ka oled - kui sa lähed välja maailma, siis hoia kellegi käest kinni ja hoidu ta ligidale.




                   

*Tõsi, need reklaamid ilmselt tooksid mulle midagi sisse, aga ma olen ära kaotanud need paroolid, millega seda jälgida ja ma ei viitsi sellega tegeleda, et need uuesti saada. See pole hetkel oluline. Vaevalt ma ka tuhandeid eurosid sellega teenin. 








9 comments:

  1. Sellest on küll kahju, Sinu postitused on just need, mida ma iga päev loeks. Aga ma loodan, et see paus siis liiga pikk ei tule.
    Ja sapi pritsjatele ütleks, et kui pidevalt teiste elusid elada, siis võib enda oma märkamatult mööda vuhiseda.

    ReplyDelete
  2. Samad sõnad - väga kahju on jääda ilma igapäevastest elutervetest, mõnusalt iroonilistest ja humoorikatest postitustest.
    Fännklubi, see ilma jutumärkideta, jääb alles, nii et kui otsustad uuesti kirjutama hakata - me ootame Sind väga tagasi. Ja seni - Sa void alati teha Diipis kohtumisõhtuid - vaevalt et need sapi- ja tatipritsijad julgevad tulla näost näkku kohtuma ja sama rumalaid asju suust välja ajama...:)

    ReplyDelete
  3. Ma ei ole küll kursis, mida Perekoolis kirjutatakse, aga tahaksin sõna sekka öelda.
    Need sapipritsijad kipuvad reeglina olema ühed väga ebaintelligentsed inimesed. Neile meeldib kommenteerida Delfis ja Perekoolis. Neil on alati midagi halvasti öelda. Nad on enda arvates alati kõige targemad ja paremad. Parem on nende inimeste kirjutatut üldse mitte lugeda, sest midagi asjalikku sealt niikuinii ei leia. Need on inimesed, kes laigivad Facebookis ühte teatud traditsioonide "kaitsjat" ja vaatavad õhtuti Reporterit. Kahjuks on selliseid inimesi Eestis väga palju. Kahjuks on neil arvutid. Aga tuleb meeles pidada, et nad ei loe! Nad ei ole olulised inimesed ei Sinu ega minu elus. Neile ei tasu halba soovida, sest arvatavasti läheb neil niigi kehvasti - miks muidu on neil tarvis teiste elusid taga klatšida, enda enesetunnet tuleb ju tõsta.

    ReplyDelete
  4. Olen eelnevate kommenteerijatega 100% nõus. Sapipritsijaid on kahjuks igal pool aga kui nad saavad sellest rahuldust oma pisikeses maailmas lasku käia, vbl on nende päev siis korda läinud.
    Aga sulle palju edu ja loodan varsti jälle sinu postitusi lugeda :)

    ReplyDelete
  5. Ma hakkan su toredaid postitusi igatsema, kuniks sa jälle kirjutama hakkad! Mul on juba harjumus tekkinud su blogi hommikul või pärastlõunal tassi kohvi kõrvale lugeda. Varsti hakkavad võõrutusnähud :D Alati nii mõnus, meelelahutuslik ja vahel inspireeriv!

    ReplyDelete
  6. Minagi jään puudust tundma su postitustest, kuid mõistan, miks sa lõpetada soovid...

    ReplyDelete
  7. Sulle täiesti võõra ja vanema inimesena võin öelda, et mul on hea meel, et Sul blogi on, sest Sinus on inimese, ema ja naise väärikust, mida paljudes blogides enam paraku pole. Perekoolis ma ei käi, korra vaatasin, aga ei paku mingit huvi, seepärast ei tea, mida seal kirjutatakse, ja ei kavatse ka sinna minna. Blogimaailmas oled Sa üks väga kena lugemine, mitmekülgne ja samas nii mõnessegi teemasse süvenev, loetu järgi otsustades südamlik ja kena. Ära lase võimalikel kadetsejatel enda meeleolu ja olekut häirida. Kui Sulle meeldib blogida, siis blogi, arutle, kaja vastu. Loobumine on alati kõige lihtsam variant, aga ei pruugi olla kõige õigem. Jõudu Sulle ja Su toredale perele ning töökaaslastele!

    ReplyDelete
  8. S.K
    See on ütlemata kurb, parimaid blogisid üldse..
    Aru ma ei saa hoopis nendest inimestest, kes mingit teemat näevad ja kohe seda edastavad, veel kurvem.
    Need seal perekoolis ju vitsaga löödud kurjast inimesed.. Loodetavasti oled varsti tagasi!

    ReplyDelete
  9. Ma olin ikka täiesti kohkunud kui su blogi enam ei leidnud. Kuidas ma nüüd päeva kirja saan, sinu blogi lugemisel oli ikka minu päevas kindel koht. Ja need emotsioonid ja mõtted mida ma siit olen ammutanud nendest oleks küll kahju edaspidi ilma jääda. Kahjuks, kahjuks on alati inimesi kes ei suuda taluda teiste edu, õnne, lihtsaid kodaminekuid, mida iganes. Ja nende ainus viis rahu saada on loopida kaikaid. Aga sa ju tead Eveliis, et " Tulilinnud parves ei lenda !" Edu ja jaksu sulle ja mina ootan su uued postitused ära. Piibe

    ReplyDelete