Tuesday, May 29, 2012

Ma ei ole oma blogi unustanud...


...lihtsalt veidike unarusse jätnud. Norra oma veidruste ja imetabavuste ja kohtumiste ja bürokraatiaga ja lihtsalt argieluga võtab suurema osa mu ajast. Need vähesed tunnid, mis ma erinevaid transpordivahendeid kasutades mööda Norrat ringi ei sõida, kasutan ma magamiseks.

Viimane reis enne puhkust viis mind kõigepealt lennukiga Trondheimi, sealt rongiga Stjørdali (sellest kohast kirjutan lähiajal kohe eraldi!), autoga edasi-tagasi mööda  (minu jaoks) kitsaid mägiteid (60-70km/h sõites) Tynseti, järgmisel varahommikul Oslosse ja sealt lõpuks tagasi Tallinna. Reisi lõpuks oli mu peas vaid üks mõte: "Kahe päeva pärast algab P-U-H-K-U-S". Puhkus, mida ma alustasin ärgates pool viis hommikul, et jõuda läbi Kopenhaageni Göteborgi ja hilisõhtuks läbi Stockholmi tagasi Tallinna (otselennud olid välja müüdud ja otseloomulikult sobis kliendile kohtumiseks vaid esmaspäev, mis oli minu puhkuse esimeseks päevaks). Ausõna, Stockholm-Tallinn lennukile istudes tundsin ma, et ma ei taha enam...

(Kuni järgmise korrani. Nagu ikka:D)

Enne seda olin ma jõudnud sõita läbi Helsingi Stockholmi, sealt rongiga Karlskogasse ja tagasi Stockholmi, sealt edasi Göteborgi, tagasi Helsingisse ja Tallinna. Ilma liialdamata ma ei saanud vahepeal enam aru, mis riigis ma olen, rääkimata linnast.

Sest veel enne seda olin ma tuuseldanud Oslos. Ja veel enne seda...

(Lisaks sellele on üsna tõenäone, et lähiajal ootab mind ees ka paaripäevane puhkus Norras:D Olude sunnil. Ühed minu Norra vanemad peavad koos 80. juubelit ja mul on kuri soov neid üllatada.)

Ja need vähesed hetked, mis ma kodus olen viimasel ajal olnud, olen  ma ära kasutanud end nö kasulikuks tehes. Päriselt, ma olen terve oma puhkuse veetnud istutades, rohides, niites, värvides, küpsetades, põrandaid (!) pestes, koristades, Hugoga 3-4 korda päevas metsas jalutades, kassidele puugitõrjet tehes...ja mis seal salata...veini lürpides, liitrite kaupa.


See, et ma selle kõige käigus ka üsna korralikult päikest olen saanud, on vaid ekstraboonus, kirss tordil.


Kirjutamine on tahaplaanile jäänud. Teenimatult:(  Aga selle eest olen ma üle pika aja  isegi oma mehega saanud koos aega veeta:)

3 comments:

  1. Ometigi, iga päev käisin luuramas, et äkki on midagi uut ja ennäe imet - oligi.

    ReplyDelete
  2. Ma muidugi lisaks, et sõbrad on ka tahaplaanile jäänud, aga see kõlaks juba norimisena :P

    ReplyDelete
  3. No see on tõepoolest juba norimine:D

    ReplyDelete