Sel ajal kui mina olen masenduses... /While I am depressed

See postitus on nüüd üks neist fassaadipostitustest. Imelistest munapühadest. Läbi pildi tundub kõik nii idülliline, muremõtted ei paista pildilt. Samas ei ole siin midagi võltsi, ma olengi nautinud iga hetke, olnud õnnelik ja rahulolev. Munapühad olid ilusad, kuigi ma pean tunnistama, et minu maitsele natukene liiga pikad. Te ju teate, et mul poleks midagi rantjee elu vastu, aga ikkagi...
Võib olla olen ma lõhestunud isiksus? Üks osa minust on õnnelik ja tänulik,lteine osa laisk ja mugav, kolmas osa masenduses.

Igal juhul siin ta on - meie pühad piltides.

This here is one of the posts to show that life is a flower. Everything looks perfect from the photos, and believe me - the easter holiday was pretty close to perfect, photos hide perfectly depression and fear. Perhaps I have multiple personalities? One me is happy and thankful for the life I have at the moment, the other me is lazy and enjoys the "dolce far niente", third me misses work, fourth is depressed and unhappy?  Confusing...

Anyway. Here it is - our holidays in photos.

Ma tundsin ühel homikul, et pean end tuulutama, mõtteid korrastama ja nii läksime me Idaga jalutama. Tagasiteel mõtlesin ma, et lõikaks natuke ja läheks üle järve. Läks aga nii, et neljakilomeetrise tee asemel venis meie jalutuskäik pea seitsme kilomeetri pikkuseks, sest ma suutsin täiesti vales suunas liikuma hakata. Ma ei tea, kui poleks taibanud ringi keerata, siis oleks me vist lõpuks Trondheimi jõudnud. Note to self: ära orienteeru punaste majade ja mägede järgi, neid on IGAL kaldal. Koju jõudes oli vein igati ära teenitud. 

// Me and Ida went for a little walk. I decided to take a shortcut over the lake, but instead of walking 4km we ended up walking almost seven, because I went in totally wrong direction. For some time I had no idea where we are, quite a strange feeling. So wine was well deserved when we finally got home. 

Mu ristitütar sai nädalavahetusel 16. Sellise mageda õnnitluse sai ta meie poolt. Okei, esialgu. Pakk ehk hakkab ka varsti kohale jõudma:)

//My goddaughter, who is a talented ballerina, turned 16 this weekend. I enjoy living in Norway, but when occasions like that I miss that I don´t have the possibility to be there. She will perform tomorrow in "Vanemuine" theatre - I would like to be there, but I wish her all the best for graduation. And hope she will start studies in Oslo soon. 

Nende piltide mõte pole eputada, et vaadake mind, olen masenduses, aga joon ikka kristallklaasist shampanjat ja söön vasikapraadi, vaid lihtsalt näidata, et elu ongi ikka hetkel väga veider ja vastuoluline. Samas olen ma nii tänulik, et hallis argipäevas on killuke luksust. Ma olen siiralt ja südamest tänulik juhuste eest. Ja eks see on natukene endale motivatsiooniks - nii tahan ma elada. PS: Mul tuli korraks selline Jack Dawsoni ja "Titanicu" tunne. Teate küll, kolmandast klassist shampanjat jooma;) 

//It´s not to show off "hey look at me and my luxurious everyday". It´s more to show that life is totally strange, full of coincidences. I am so grateful that I have had the opportunity to enjoy nice things and in a way it's to motivate myself. This is how I want to live!  For a moment I felt like Jack Dawson in "Titanic" - "having champagne here with you fine people":)

Ma ei ole kunagi väga suur kreemide kasutaja olnud ning peentest ja poppidest kreemidest tean ma sama vähe kui Kuust (vbla ma Kuust tean isegi rohkem). Domina Elegans nimest olin ma küll ökuulnud, kuid midagi kaasa rääkida ei osanud. Täna julgen ma teile öelda, et Golden Beauty mask (täpsemat utvustust loe SIIT) IMELINE! Ma tundsin end juba peale esimest kasutamiskorda palju nooremana. Nii 34;)

// I have never been a big user of daycreams and masks, but now when I turned 35, quite many presents included anti aging masks and creams. I had heard about Domina Elegans before, but had no idea that it actually can be as good as they say. After first time I already felt much younger. Like 34;) Read more HERE

Ma vaatan neid pilte allolevaid pilte ja mõtlen, et pagan võtaks. Kuidas on see võimalik, et muinasjutuline elu tegelikult nii kräpp on. (Jajaa, muudan oma suhtumist, muudan muudan!) Kõrvalt vaadates on ju nagu MUINASJUTT?

// I look at the photos and think bloody hell! How is it possible that this life that from photos seems like a fairy tale, is actually full of crap, problems, depression. How? When will this all end? When domI get things under control? 

Ps: Anyone in Norway who knows someone who knows someone who builds elementhouses? 

Ühel päeval otsustasime me külastada Moelvis asuvat Cafe Johnsen art deco pood-kohvikut. See oli nii võrratu koht (nagu lubatud kirjutan sellest pikemalt kui arvuti end kunagi ära apdeidib, KUI see kunagi üldse juhtub). Disainifriikid näevad ju mis lamp laes ripub. Just. Poul Henningsen. 

Väike fashionista valis ise oma outfiti ja nägi välja nagu päikesepaiste. Piltidelt ei paista aga, et ta oli sel päeval ekstreemselt pahas tujus ning toitus meie närvidest. Mida mul on niigi vähe.

//We visited a cool little art deco shop - café, which I have promised to introduce to you when I finally get my computer to work again. It definately is a place to visit if you love design. 

The little fashionista chose her own outfit and looked like a ray of sunshine, the photos don't show the extreamly bad mood she was in the whole day. Her favorite food that day seemed to be our nerves. 

No vot. Mis ma siis oskan öelda. Fassaad on muinasjutuline. Elu on lill. 

//So. What can I tell. The life I have chosen to show via blog, is wonderful. No wonder people are jelous. But don´t be. There´s a lot beneath the surface. It´s not often I want to show my weaknesses.