Ma arvasin, et ma ei saa seda raamatut kunagi läbi, kuid nüüd, 531 lehekülge puhast piina hiljem, on see raamat lõpuks läbi. Jah, ma räägin oma "lemmikraamatu" teisest osast - "Viiskümmend tumedamat varjundit" (Heily, see on eranditult parim karistus, mis mulle kunagi osaks on saanud, ma olen edaspidi nõus kasvõi nädalas korra käsitsi kirjutama, aga palun mitte rohkem varjundeid). Ma ei usu, et ma liialdan, kui ma ütlen, et see on halvim raamat, mida ma oma elus lugenud olen. Uskuge mind, mul oli kiusatus see pooleli jätta ja valetada, et lugesin läbi, kuid see ei tundunud aus. Nii ma end siis piinasingi.
Ei, ma ei ütle, et see on halb selle pärast, et nii olla vist popp öelda, ma ütlen seda käsi südamel.* Juba esimese osaga oli mul oma kana kitkuda. Kui ma oskaks sama hästi kirjutada, siis ma oleks sellest kirjutanud samasuguse arvustuse nagu SEE SIIN. Ainsa erinevusega, et pean ausalt tunnistama, et mingile osale (ma ei tea, kas alateadvusele või sisemisele jumalannale) natuke meeldis ka. Selles mõttes, et oli teistsugune, natuke erutav ja eks ma tahtsin teada saada, millega siis lugu lõppeb. Selline halvasti kirjutatud (ja ma ei aja seda kuidagi eestikeelse tõlke kaela) "koduperenaiste porno".
Teise osaga alustades olin ma ette valmistunud,et see pole minu teetassike ja suure tõenäosusega pean ma seda halvaks. Ma eksisin. See oli veel palju halvem.
Lugu ma ümber jutustama ei hakka, aga mul on tunne, et sõnad "urisema" ja "nurruma" on minu jaoks nüüd igavesti rikutud. Neli peategelast (Ana, Christian, Alateadvus ja Sisemine jumalanna) suutsid seksides, vabandust, kiiksuga k****des ikka, nii palju nurruda ja uriseda, et ma enam ei suutnud neid sõnu lugeda. Ja uskuge mind, nad seksisid igal kolmandal lehel, sest Härra Viiskümmend, oli nii kuum, teisiti kohe ei saanud. Mu meelest on veider kui palju halbu seksistseene ühte raamatusse mahub. Ma saan aru, et selle eesmärk on lugejat erutada, kuid minu jaoks oli erutusest asi kaugel, raamatu viimastel lehekülgedel kui Ana nurrudes anaalsüütuse kaotab ja Christian urisedes "sisse rammib" või mida iganes ta tegi, ning kõik neli peategelaset on ekstaasis, võitlesin mina okserefleksiga. Ma ei tee nalja. Ja ma ei ole mingi vuih-kui-rõve-tüüpi inimene muidu. Kusjuures mind ehk häiriski kõige rohkem see, et tegevused kordusid. Oleks piisanud 200 leheküljest ja võibolla siis poleks raamat nii tüütu tundunud (meespeategelase hull ekspruut tõi korraks põnevust, aga kadus sama kiirelt kui ta oli raamatusse sisse toodud. Traagiliste seksistseenide asemel oleks võinud seda liini rohkm sisse tuua).
Sellest, et tegelaskujud mind hulluks ajasid - mees kontrollifriik ja naine ebakindel ullike - ei viitsi ma ausalt kirjutadagi. Ma tean, et paljud on öelnud, et raamatul on palju sügavam sisu porno all peidus, mina ütlen, et sellel raamatul EI OLE mingit sügavat sisu. Nii nagu Toidutegu blogis kirjas, see on lihtsalt halvasti kirjutatud koolikirjand (ainult, et koolis oleks sellise kirjandi kirjutaja psühholoogi juurde saadetud kiiremas korras). Ma ei ole oma elus ühtegi pornofilmi vaadanud, küll aga erootilisi filme, kus puudub igasugune sisu. Teate küll, koduperenaine on kodus, kuum postiljon tuleb kirja tooma, naisel on kodus seljas latekspesu ja stilettod, kuum postiljon ei saa naiselt silmi ja nii edasi. See raamat on samasugune. Seksistseenide vahele on lihtsalt püütud mingi lugu kirjutada, sest noh 531 lk ei saa ju inimesed vaid seksida. Jälle tekib mul küsimus - MIKS kuradi pärast see raamat nii paks peab olema? Ja kui frigiidne peab see koduperenaine olema, kelle jaoks igal kolmandal lehel on vaja ühel või teisel moel meespeategelase peenisest rääkida?
Kuni umbes 276 leheküljeni lugesin ma raamatut kerge muigega. Metsik armumine ja igatsemine ning see debiilne totaalselt sisutute meilide vahetus oli tüütu, kuid ma sain hakkama. Kui siis aga ühel hetkel "sisemine jumalanna roos hambus tangot hakkas tantsima" ja loomulikult nurrus/ohkis, tundsin ma, et piir on ületatud. Ma tahtsin raamatut käest visata. Sellest edasi oli raamatu lugemine puhas piin.**
Plussiks raamatu lugemisel vaid see, et saan selle ära märkida lugemise väljakutse 25 punkti all. Kingiks saadud raamat.
*Ja ma ei taha kuidagi pidada selle raamatu lugejaid labasteks või madalateks. Nagu ka Lugemise väljakutse grupis sai arutatud, siis ma mõistan, et see võib olla lihtne meelelahutus vahelduseks "diipidele" raamatutele (ps: ma loen hetkel "Ohakalindu" - ma olen alles poole peal, kuid ei saa seda enam käest, SEE on hästi kirjutatud raamat. Jube irriteeriv ja vihaleajav, vähemalt see osa, mida ma hetkel loen, aga VÄGA HÄSTI kirjutatud) ega taha kedagi solvata, kuid ma ei saa midagi parata, et ma kohe tunnen tungi seda raamatut naeruvääristada. Vabandust!
** Näete, ma siiski tegin raamatule liiga. Ütlesin, et oli 531 puhast piina, tegelikult kõigest 255 lk.
Teise osaga alustades olin ma ette valmistunud,et see pole minu teetassike ja suure tõenäosusega pean ma seda halvaks. Ma eksisin. See oli veel palju halvem.
Lugu ma ümber jutustama ei hakka, aga mul on tunne, et sõnad "urisema" ja "nurruma" on minu jaoks nüüd igavesti rikutud. Neli peategelast (Ana, Christian, Alateadvus ja Sisemine jumalanna) suutsid seksides, vabandust, kiiksuga k****des ikka, nii palju nurruda ja uriseda, et ma enam ei suutnud neid sõnu lugeda. Ja uskuge mind, nad seksisid igal kolmandal lehel, sest Härra Viiskümmend, oli nii kuum, teisiti kohe ei saanud. Mu meelest on veider kui palju halbu seksistseene ühte raamatusse mahub. Ma saan aru, et selle eesmärk on lugejat erutada, kuid minu jaoks oli erutusest asi kaugel, raamatu viimastel lehekülgedel kui Ana nurrudes anaalsüütuse kaotab ja Christian urisedes "sisse rammib" või mida iganes ta tegi, ning kõik neli peategelaset on ekstaasis, võitlesin mina okserefleksiga. Ma ei tee nalja. Ja ma ei ole mingi vuih-kui-rõve-tüüpi inimene muidu. Kusjuures mind ehk häiriski kõige rohkem see, et tegevused kordusid. Oleks piisanud 200 leheküljest ja võibolla siis poleks raamat nii tüütu tundunud (meespeategelase hull ekspruut tõi korraks põnevust, aga kadus sama kiirelt kui ta oli raamatusse sisse toodud. Traagiliste seksistseenide asemel oleks võinud seda liini rohkm sisse tuua).
Sellest, et tegelaskujud mind hulluks ajasid - mees kontrollifriik ja naine ebakindel ullike - ei viitsi ma ausalt kirjutadagi. Ma tean, et paljud on öelnud, et raamatul on palju sügavam sisu porno all peidus, mina ütlen, et sellel raamatul EI OLE mingit sügavat sisu. Nii nagu Toidutegu blogis kirjas, see on lihtsalt halvasti kirjutatud koolikirjand (ainult, et koolis oleks sellise kirjandi kirjutaja psühholoogi juurde saadetud kiiremas korras). Ma ei ole oma elus ühtegi pornofilmi vaadanud, küll aga erootilisi filme, kus puudub igasugune sisu. Teate küll, koduperenaine on kodus, kuum postiljon tuleb kirja tooma, naisel on kodus seljas latekspesu ja stilettod, kuum postiljon ei saa naiselt silmi ja nii edasi. See raamat on samasugune. Seksistseenide vahele on lihtsalt püütud mingi lugu kirjutada, sest noh 531 lk ei saa ju inimesed vaid seksida. Jälle tekib mul küsimus - MIKS kuradi pärast see raamat nii paks peab olema? Ja kui frigiidne peab see koduperenaine olema, kelle jaoks igal kolmandal lehel on vaja ühel või teisel moel meespeategelase peenisest rääkida?
Kuni umbes 276 leheküljeni lugesin ma raamatut kerge muigega. Metsik armumine ja igatsemine ning see debiilne totaalselt sisutute meilide vahetus oli tüütu, kuid ma sain hakkama. Kui siis aga ühel hetkel "sisemine jumalanna roos hambus tangot hakkas tantsima" ja loomulikult nurrus/ohkis, tundsin ma, et piir on ületatud. Ma tahtsin raamatut käest visata. Sellest edasi oli raamatu lugemine puhas piin.**
Plussiks raamatu lugemisel vaid see, et saan selle ära märkida lugemise väljakutse 25 punkti all. Kingiks saadud raamat.
 |
| Moodsa aja piinamisvahend |
*Ja ma ei taha kuidagi pidada selle raamatu lugejaid labasteks või madalateks. Nagu ka Lugemise väljakutse grupis sai arutatud, siis ma mõistan, et see võib olla lihtne meelelahutus vahelduseks "diipidele" raamatutele (ps: ma loen hetkel "Ohakalindu" - ma olen alles poole peal, kuid ei saa seda enam käest, SEE on hästi kirjutatud raamat. Jube irriteeriv ja vihaleajav, vähemalt see osa, mida ma hetkel loen, aga VÄGA HÄSTI kirjutatud) ega taha kedagi solvata, kuid ma ei saa midagi parata, et ma kohe tunnen tungi seda raamatut naeruvääristada. Vabandust!
** Näete, ma siiski tegin raamatule liiga. Ütlesin, et oli 531 puhast piina, tegelikult kõigest 255 lk.
35 aastane inimene ei ole kunagi elus pornofilmi vaadanud? Internetiajastul? Üksi, ilma meheta Norras elades? Kuule, aga ka siin võib olla ligihiiliva depreka üks põhjus. Vaata pornot ja käed on sul ju olemas kui Marekit pole ;)
ReplyDeleteSa teed nalja eks? Selleks peaks pornot vaatama? Jah, ma ei ole kunagi pornot vaadanud, aga nagu kirjutasin just vastuseks ühele kommentaarile FB lehel, siis erootika vastu pole mul midagi. Näiteks Kubricku "Eyes wide shut" on minu jaoks üks vägagi erutav ja kaasahaarav film, porno ilmselt pole lihtsalt minu teetassike. Aga jaa, muidugi, ma võiksin Ida magama panna ja pornot hakata tarbima, kes teab, milline sunshine minust saaks niimoodi:D
DeleteAga tead, mulle meeldis:) neelasin kõik 4 osa järjest sisse, lugema hakkasin küll teatava eelarvamusega (arvustused jmt), tegelikult ma ei tahtnudki alguses võtta, kui raamatukogust soovitati, aga paremat mõtet ka tookord ei tulnud.
ReplyDeleteHiljuti proovisin teist korda lugema hakata, siis enam ei olnud huvitav, lõpp oli juba teada, keerasin järjest edasi ja lugesin "põnevamaid" kohti.
Aga eks ta selline meelelahutus on, sügavat sisu ei tasu otsida.
Filmi vaatamas ei käinud, sest näitlejad olid minu arvates totaalselt valed, mul on peas hoopis teine pilt :D
No näed, maitsed ongi erinevad ja tegelikult on mul hea meel, et inimesed julgevad tunnistada, et neile see meeldis. Kritiseerida ja naeruvääristada on alati lihtsam:)
DeleteFilmi tahaks ma nüüd tegelikult näha, sest mul tekkis sõbrannaga arutelu sel teemal. tema polnud raamatut lugenud, kuid ütles, et filmi ajal nuttis kogu aeg, sest tal oli mehest nii kahju ja ta oleks tahtnud teda aidata kuidagi. Ma tahaks näha, mida mina filmist arvan. Peaks vist laenutama
Oi, mina nüüd ütlen, et ma imetlen sind. Ma ei ole suutnud isegi esimest osa läbi lugeda, ühe peatükki suutsin. Tean nii paljusid naisi, kellele see triloogia hirmsasti meeldis. Ma arvan,et mul on midagi viga, et mulle ei meeldi. :( Viimane raamat, mille ma läbi lugesin, oli "Snaiper idarindel", see on üks võiks sisuga mälestuste raamat II MS-i ajast, aga sel vähemalt on sisu.
ReplyDeleteMa ei tea, kuidas, aga esimene osa läks mul kuidagi kerge(ma)lt, ei meeldinud ikka ja nurrumine/ohkimine käis närvidele, aga kuidagi nagu naljakas oli (=meelelahutus?). Näiteks need "see oli mu Christian Grey maitseline pulgakomm" stiilis kirjeldused ja sisemine jumalanna, kes keelt limpsas kui mehe kuumi teksapükse nägi. Teises osas need enam naerma ei ajanud:)
DeleteKui ma alustasin raamatu lugemist eesti keeles siis suutsin vist ainult natuke üle 100lk lugeda ja panin käest, sest tõesti väga halvasti kirjutatud ja labane. Praegu loen raamatut inglise keeles ja ausalt lugemine on palju nauditavam. Eestikeelses oli nii palju sõna "ohkima" aga inglise keeles on sellele erinevaid väljendeid nagu gasp, moan jne ja see muutis lugemise nauditavaks. Sisu on minu jaoks see, et Ana on Grey "psühholoog" kes üritab aru saada miks mees sellisel viisil rahuldust saab jne :D aga oli huvitav lugeda teise inimese arvamust.
ReplyDeleteOot, võta ikka 3. osa ka ette :P
ReplyDeleteMul kõik 3 loetud. Inglise keeles, seega nurrumisest ja ohkimisest pääsesin.
Aga muidu... järjest hullemaks läks. Või kehvemaks. Liigitan vabalt kõige kehvemate raamatute kategooriasse. Õnneks lugesin inglise keeles,et siis vähemalt passiivne keeleoskus paranes :P
"Seksistseenide vahele on lihtsalt püütud mingi lugu kirjutada" - kusjuures see lugu on minu jaoks (jah, tunnistan üles, lappasin ka selle õuduka Elisa äpis läbi, võitlesin okserefleksiga ja panin väikseima võimaliku hinde) just nimelt lugu naiivsest tüdrukust, kes satub manipuleeriva kontrollifriigist mehe küüsi, kusjuures esimese osa lõpus suudab ta ennast temast vabaks rebida (halleluuja!). Põhimõtteliselt mingisugune süžee justkui eksisteeriks, kui see korralikult lahti kirjutada. Sellest saaks päris arvestatava õudusjutu.
ReplyDeleteÕudusjutt oleks täitsa huvitav lähenemine. Mulle meeldib üks totakas õudsfilm "Peidus pinna all", selline kõhe ja kummaline, vbla keegi võiks teha sarnase filmi/loo varjunditest. Vot see võiks siis juba hea olla
DeleteHaha, see on kah hea arvustus: http://freeblogjob.blogspot.com.ee/2012/09/fifty-shades-of-grey.html
ReplyDeleteJah, see arvutus jäi ka mulle silma ja võttis päris hästi loo kokku
Delete