Virisemise asemel ikka moepühapäeva juttu

Tegelikult tunnen ma end nagu tühi sidrun ja tahaks vaid viriseda. Viriseda, et ma pole magada saanud juba ma ei tea mis ajast, viriseda, et Marek pole magada saanud ma ei tea, mis ajast, viriseda, et töö kuhjub üle pea, viriseda, et Britt Ida jonnib, pillub end pulgaks ja karjub kui ta oma tahtmist ei saa (mis on põhimõtteliselt terve päeva, välja arvatud siis kui ta magab, mida nagu me teame juhtub vähe), viriseda, et me oleme tänu väsimusele pahurad ja kergesti ärrituvad, viriseda, et asjad ei lähe nii nagu mina tahaks. Ühesõnaga ma tahaks viriseda ja halada ja isegi nutta.

Siis jälle saan ma viis tundi magada ja tunnen end nagu teine inimene, kes leiab, et virisemisest pole kasu, et see ei vii kuhugi, et kuidagi on vaja hakkama saada. Peab saama! Ja saabki. Siis tegelen ma oma moepühapäevadega ja tunnen ääretut rahulolu, rahulolu sellest, et ma teen midagi, mis mulle meeldib, mis toob nii palju positiivset tagasisidet ja annab energiat. Kui saaks veel vaid vahepeal ka magada...

Nagu te teate on meil sel nädalal lausa kaks moepühapäeva. Üks neist MiMoST moepühapäev REEDEL kell 19:00.  Lisaks MiMoSTile võtavad reedesest moepühapäevast osa ka Eleka Pajusaar oma vahvate prossidega (üks neist läheb ka külaliste vahel loosi) ja Liis Koger, kelle lummav luule sobib pimedasse, ent moekasse reede õhtusse nagu valatult. 
Mood, luule, hea toit, vein ja mõnus seltskond - rohkem ei oskagi midagi soovida!

aeg annab ajatuile varju

me lahtume huultest

sõnadest suudlustest

sõnatustest ja teiste huulte

puutumatusest

nagu kalurid minevikumerelt

mille kuu on ritvadega endiselt

külili aknanurgas

nagu keha mälestuste nõlvas

vanas linnas mis siiski ei maga

on hingetõmbed

kui vinüülimängija nõelad

Teine moepühapäev toimub traditsiooniliselt ikka pühapäeval ja kell 16:30. Puud on raagus ja puhuvad sügistuuled, aga meie südames on ikka soe suvi. Seepärast heidamegi sel pühapäeval koos Froufrou seelikute pilgu suvele ja tehtud töödele. Romantilistes seelikutes astuvad lavale emad ja tütred. 

Ja kuna kõik tüdrukud, nii väikesed kui suured, on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust, siis omalt poolt lisavad annuse magusat kaTassikoogid. Ja see ei ole veel kõik... Aga mõni asi jäägu veel saladuseks:) 

Kui soovite ka kahest moekast üritusest osa saada, siis laua broneerimiseks kirjutage mulle: eveliis@diipresto.eu

 

Vahepeal ma tunnen end nagu lõhestunud isiksus - üks osa minust on surmani väsinud ja tüdinenud kõigest ning kõigest, teine osa minust on aga energiat ja tegutsemislusti täis. Mu mõtted muideks liiguvad aina rohkem ühe plaaniga ka Norra suunas. Ei saa ma seda maad omal ikka täiesti südamest ära. Killuke minust tunneb end ikka ka norrakana;) 

Aga puhkust vajaksin ma küll. Marek ka. Minul veab. Mina lähen täna Hedon Spaasse.